Search is not available for this dataset
text
stringlengths 4
1.8M
| doc_id
stringlengths 36
36
| url
stringlengths 0
1.06k
| source
stringclasses 17
values |
|---|---|---|---|
Lehekülje "0 4kv maakaabel ja liitumiskapp @ Viljandi maakond Karksi vald Ainja küla (220653489)" muudatuste ajalugu | c887e6c2-29da-4390-b79e-09cf075b74ce | https://avaandmed.ee/wiki/index.php?title=0_4kv_maakaabel_ja_liitumiskapp_@_Viljandi_maakond_Karksi_vald_Ainja_k%C3%BCla_(220653489)action=history | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.90"> Ilm Bancevichi: pole sademeid. Pilves.. Päikesetõus 06:30 Päikeseloojang 20:08 | 8547707a-145f-4fe1-8fef-cd7201210b46 | https://www.meteoprog.ee/et/weather/Bancevichi/ | nc21_web_2021 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.53"> Perfect Home Logistics OÜ on sisustustoodete müügiga tegelev ettevõte, mis on tegutsenud Skandinaavias üle 20 aasta. Ettevõtte süda asub Eestis, kus toimub kauba vastuvõtmine, komplekteerimine ja välja saatmine vastavalt tellimustele. Meie märksõnadeks on kiirus, paindlikkus ja kvaliteet. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.76"> Kohusetundlikus, hea suhtlemisoskus, tööle orienteeritus, hea rutiinitaluvus, ruumiline mõtlemine, hea ajaplaneerimise oskus, iseseisvalt töötamise oskus
Lisainfo tööpakkumise kohta <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.60"> Saatke palun oma CV e-mailile: EMAIL Võtame ühendust sobivate kandidaatidega. Tõstukijuhi luba ei ole vajalik, et kandideerida. Oleks hea, kui oleks kasutamiskogemus. Saadame ise väljaõppele. Tööle asumise aeg: Nii pea kui võimalik Vahetustega töö: EI Töö on öösiti: EI Kandideerimise dokumendid: CV | 69322a36-a8ca-455b-97fb-8787d5105808 | http://www.leia.ee/et/943837?pid=94415 | nc21_web_2021 |
20.-26. juunil 2011 toimuvad Põltsamaa linnas ja sealses ajaloolises lossihoovis XVI üle-eestilised käsitööpäevad, mis on täis hulgaliselt kultuurisündmusi. Pühendatud Põltsamaa linna 85. aastapäevale ning ELTS-i 20 aasta möödumisele esimesest näitusest, ERKL-i poolt välja kuulutatud Ehte-aastale.
20.-30. juuni
Näitus "Ajalooline Sulev Vahtre - 85" Jõgeva maakonna keskraamatukogus
Sulev Vinkmann, 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
19. juuni
XXVI Helisev suveöö
Jõgeva linnas
"See kontsert ongi mõeldud meie kohalikele inimestele, et tuua nad kodunt välja ja tuletada neile meelde, et tulemas on jaanipäev," rääkis Rütter, rõhutades, et "Helisev Suveöö" pole jaanipäeva asemel, vaid ikkagi omaette üritus.
2010. aasta laada kultuuriprogrammi sisustasid Vastseliina rahvatantsurühmad "Kullerid" ja "Tave", tantsurühm "Exit" ja muusikakooli noored muusikud. Kõhutantsuga esinesid kõhutantsustuudio tantsurühm "Dunde" Tartust. Seekordsed külalisesinejad olid Läti rahvatantsurühm "Dzirnakmeni" ja Venemaa koreograafiline rahvatantsuansambel "Junost" Pihkvast. Lastel oli võimalik osa võtta joonistusvõistlusest, sõita poniga ning vaadata etendust "Piip ja Tuut kontserdil". Selgitati välja Maarahva Vägilane 2010 ja toimus köievedu üle Piusa jõe. Vastseliina Rahvamajas sai vaadata aktifotonäitust "N ́akt". Kaugemale parkinud inimestel oli võimalik laadale tulla rongiga. Laupäeva õhtul oli Vana-Vastseliina mõisapargis simman ansambliga "Meie Mees".
Alatskivi lossi teise korruse külalistetubadesse on end sisse seadnud aukülaline Eduard Tubin.
Eduard Tubina Muuseum Alatskivi lossis valmis 2011. aasta kevadel Alatskivi valla ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostöös. Muuseumi ekspositsioon annab hea ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust.
Kammersaalis toimuvad l oengud ning kontserdid . Infoarvutist on huvilistel võimalik saada täielik loetelu Tubina loomingust, sirvida tema 100. sünniaastapäevaks koostatud virtuaalnäitust ning virtuaalfotoalbumit.
Tour de Rõuge eesmärgiks on populariseerida maastikurattasõitu kui meeldivat ja kasulikku vaba aja veetmise vormi. Samuti pakkuda osalejatele võimalust panna proovile enda või oma paarilise sportlikud võimed. | 87e5fbf9-7f07-49a8-a86f-d7758a34568e | http://southestonia.ee/est/s%C3%BCndmused?page=38type=archive | nc19_web_2013 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.68"> Audiosisule lisandub Ehitusuudiste saade, kus Aasta Ehitaja 2019 Sergei Strigin räägib sellest, kuidas tagada parim kvaliteet, rakendades ehitusplatsil põhimõtet "nagu ehitaks endale". <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.65"> Projekteerimislepingu puhul on olnud küsimuseks, kas tegemist on käsunduslepinguga või töövõtulepinguga. 2020. aasta märtsis andis Riigikohus sellele vastuse, käsitledes projekteerimislepingut 25.03.2020 otsuses nr 2-16-14644. Lähemalt uues peatükis 12.4. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.59"> Paralleelselt koroonaviiruse levikuga on ärimaailmas üha päevakajalisemaks muutunud küsimus, kas koroonaviirus ja selle tõkestamiseks rakendatud meetmed on Eesti õiguskorra järgi vääramatu jõu juhtumiks. Vääramatu jõu ja ärisuhete teemal kirjutab advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat Tavo Tiits uues peatükis 12.3.1. <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.60"> Advokaadibüroo RASK juristid toovad välja olulisimad soovitused ning seadusjärgsed kohustused ehitusvaldkonnas, mille mõistmisest ettevõtjatel tänastes keerulistes turutingimustes kasu võib olla. | 38464462-d48d-4c60-8fb3-f12a1b0109a5 | https://teabevara.ee/et/ehitus/uudised?page=6 | nc21_web_2021 |
Tõsta maks kõigepealt kuuma vette ja siis külma vette ning seejärel eemalda kelme. Pane maks tunniks piima sisse seisma, et liigne veri eemalduks.
Koori kartulid ja kõrvits. Kartulid pane keema ja kõrvitsatükid ahju röstima. Viiluta sibul, prae pannil õli ja või segus klaasjaks. Pane pannile või sulama ja tõsta pane mõned salveilehed küpsema. Küpseta maks pannil 1 minut ühelt poolt ja 1 minut teiselt poolt. Lisa pannile tilgake brändit ja süüta põlema. Pane sibulad uuesti pannile ja vala peale vahukoor. Kuumuta veidi aega.
Pane vürtsikilu fileed oliivõli sisse seisma. Lase liiter vett potis keema ning lisa sellele 1 tl soola ja spl valget veiniäädikat. Alanda kuumust, et vesi ei keeks väga suurte mullidega. Löö munad ükshaaval ettevaatlikult otse vette ja keeda neid 5 minutit (nii saad "kadunud munad"). Sel ajal rösti leivaviilud ja määri võiga. Aseta igale leivale 2-3 kilufileed ja 1 "kadunud muna". Lõika munadele sälk sisse, maitsesta soola ja pipraga ning puista üle hakitud tilli, rukola ja murulauguga. Piserda peale natuke kastet. | 640067ea-ba9a-4393-918f-1c5d3df74889 | http://www.eestitoit.ee/?cat=14paged=2 | nc19_web_2013 |
Ühest küljest on "Jaanipäev" kodueestlasest vaatajale mõtlemapanev lugu eestluse elujõust, teisest küljest - ehkki leebelt ja vilksamisi - ka peegeldus meie endi hoiakutest. Sellest, kui tõrjuv eestlane ja Eesti riik olla võib. Lavastust analüüsib Kadi Herkül. | eb3765ef-1579-4120-8440-cdccf80893bb | https://kultuur.postimees.ee/4464679/siberi-lugude-latvu-pidi | nc21_feeds |
Saue vallas hukkus avariis 78-aastane mees
Kella 17.40 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinn-Paldiski maantee 17. kilomeetril, kus kaubik Iveco, mida juhtis 78-aastane mees, sõitis tagant otsa seisma jäänud ja vasakpöörde võimalust ootavale haagisega traktorile, mille roolis oli 22-aastane noormees, vahendas Põhja prefektuuri pressiesindaja. | ae88c845-373a-42c9-92f2-3a41774d4091 | http://www.tallinnapostimees.ee/195486/saue-vallas-hukkus-avariis-78-aastane-mees/ | nc19_web_2013 |
Nagu harilikult, sulas Lõuna-Eesti kuulajaskond aeglaselt ja kostitas südamlikke esinejaid esialgu üsna jaheda aplausiga. Kontserdi lõpuks suutis Gina oma vahetu olekuga ja poisid (Daniel Erdmann ja Jaak Sooäär) oma meisterlikkusega inimesed siiski sulatada. Välja plaksutati ka lisalugu.
Vahepeal tegid Daniel ja Jaak ka instrumentaalseti, mille tipphetkeks, siinkirjutanu jaoks vähemalt, oli "Oma funk" (saksa keeles: Vanaema Funk). Ansamblikaaslased suutsid harilikult helimaastikel hõljuda armastava Sooääre lõpuks üsna rütmikaid liigutusi tegema panna ja tundus, et just see avas tee ka publiku südametesse.
Muu seas pühendati üks laul ka Tšehhi jalgpallurile, esitati suurepärast skättivat jõuluimprovisatsiooni "White Christmas'i" ainetel ja tehti lugude vahel nappe kuid muhedaid kommentaare. Näis, et publik jäi rahule, sest riidehoius kohtas vaid unistavalt naeratavaid inimesi.
Publiku arvamusi uuris Helene Urva .
Andrus (52), taimekasvatuse vallast:"Mulle meeldis. Väga omapärane hääl ja sound sellel tüdrukul...või naisel. Paned silmad kinni ja kuulad... Ma eriti ei käi sellistel kontsertidel, aga meil oli siin asutuse lõuna ja keegi valis minu eest just selle esineja. Olen väga rahul." Sven (25), teeb peenpuitkäsitööd:"Väga kift oli! Ma sattusin siia täitsa juhuslikult ja ma ühtegi pilli ei mängi ega laula ka, aga sellegipoolest väga hea tundus. Laulja hääleulatus oli väga lahe. Rohkem ei oska esimese hooga lisada. Esimese hooga jäi mulje, et lauludes sõnu väga palju ei olegi, aga ju siis oligi nii plaanitud, et kõigepealt oli selline sõnadeta hääle impro ja lõpuks ikka lood ka." Naisterahvas , disainer:"Äge! Ma eriti ei käi jazzikontsertidel, aga aegajalt ma kuulan jazzi ikka. Väga rahul olen. Õhustik Athenas mõjub ka omamoodi hästi, paras koht jazzi jaoks. Ma natukene netist enne kuulasin ning ma natuke kujutasin ette, mida oodata. Jaak Sooäärt olen ma samuti varem kuulnud Eesti Keeltega. Jäin väga rahule. Norra laulja on suht noor ja avastamata, ma arvan, et tal on hea tulevik. Tegelt oli neil "fun" seal laval, ei suhtunud asja liiga tõsiselt, kuigi nad suutsid asja hästi ära mängida. Lõbusus ja tõsisus kokku võib päris raske olla sooritada. Juhtus selliseid väikseid asju hetke ajel, noodilehtede mahalangemisi ja muud, seda ei saa lavastada." Esko (42), metsamajanduse valdkonnast:"Tore oli! Tore oli see, et ei olnud väga improvisatsioon, parasjagu meloodiat, rütmi ja improvisatsiooni ka. Jaak pani jumala ägedalt!" Merje (42), riigiametnik:"Mulle ka meeldis kontsert. Pärs üllatus oli, tulime lihtsalt jõuluürituse raames kontserdile. Muidu ei ole jazziga palju kokku puutunud, aga hea mulje jäi, nii et võib teinegi kord tulla." Valdur , taimemajanduse vallast: "Fantast. Gina oli ikkagi fantastiline ja need kaks meest ka. See oli minumeelest võrratu! Olen Helin-Mari Arderit kuulamas käinud ja ausalt öeldes see trio oli ka väga huvitav. Natuke oli infot ka enne, kindlasti tasus ära kaugelt tulla. Saksofoni mängija oli ka väga hea, nad kõik täiendasid üksteist ja koostöö oli fantast. Hea elamus! Nüüd on 100 km koduteed ees." Helene (20), semiootikatudeng: "Oma mõtetes lendlesin. Väga kift. Tegi tuju hästi heaks ja andis lootusärevust sisse. Sarnanes ühele Islandi lauljannale, Björgile ka, tänu tüdruku häälele oli selline põhjamaine kõla. Kindlasti väärt kuulamist. Mind võlus selle tütarlapse hääl täiesti ära. Ma täiesti fännan sellist põhjamaade muusikat. Eks nad kõik olid head, mängisid hästi kokku." Helmi (20), maalikunstitudeng: "Hästi kift oli see, kuidas saksofonist ja laulja omavahel sünkroonis mängisid!" | 555ad2dc-5bc4-4580-83b0-167ed78e94dc | http://www.jazzkaar.ee/et/avaleht/item/joulujazz-gine-anderssen-dessert-time.html?category_id=145 | nc19_web_2013 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.77"> Teema pealkiri: Lihtsaid ja kasulikke nõuandeid laevaõnnetuse puhuks
Kes on foorumil | ab3fe457-2d1e-4793-b446-2786cf1aaf3c | https://www.foorum.kipper.ee/viewtopic.php?f=8t=528p=2686sid=66625bcec674404b822123121ac0c973 | nc21_web_2021 |
Porijärveks nimetatakse ka Trepijärve. Andres 7. detsember 2007, kell 17:21 (UTC)
Põrja Porijärv tundus mulle ametlik nimi, kui eksin siis parandage. Mustronk 8. detsember 2007, kell 09:07 (UTC)
KNR-i järgi saan nii aru, et ametlikku nime pole. Seda nime on nimetatud mitteametlikuks esikohanimeks, KNAB-is aga on esikohanimeks Porijärv. Andres 8. detsember 2007, kell 11:13 (UTC) | 792f173d-a6c6-4fc7-b671-915267499b46 | https://et.wikipedia.org/wiki/Talk:Porijärv | nc19_wikipedia_talk_2017 |
Omniva paigaldab uusi pakiautomaate
Juuli alguses algab Omniva pakiautomaatide Eesti võrgustiku laiendamine, millega avatakse väljaspool Tallinna pakiautomaadid seitsmes asulas, kus varem pakiautomaati polnud. Pealinna lisandub kolm uut asukohta.
Pärast laienemist on Omnival Baltikumis kokku 194 pakiautomaati. Neist 104 asuvad Eestis, 46 Lätis ja 44 Leedus.
Võrgustiku laienemine algab 1. juulil ning kõik uued masinad saavad töökorda 1. augustiks.
Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias | cbe939f3-7d48-484b-bc2a-d5a3e54c33b6 | http://www.logistikauudised.ee/uudised/2015/06/30/pakiautomaatide-populaarsus-kasvatab-omniva-vorku | nc19_web_2017 |
Alampalga tõus kergitab paljudes kohtades lasteaia kohatasu
Selle aasta algusest kerkis alampalk 470 eurolt 500 euroni ning ühtlasi kergendas see lasteaialaste vanemate kukrut, sest lasteaia kohatasu on valdavalt miinimumpalgaga seotud.
Neljapäeval teatasid ametiühingud ja tööandjad, et on jõudnud kokkuleppele tõsta alampalk tulevast aastast 540 euroni. See tähendab ühtlasi, et uuest aastast kasvab lasteaiatasu enamikus paigus veelgi.
Tallinnas on linnavolikogus 2015. aastal vastu võetud määrusega paika pandud, et vanemal tuleb ühe lapse kuutasuks lasteaias maksta miinimumpalgast 12,2 protsenti moodustav summa. Kui lasteaias on ujula, on kohatasu 13,4 protsenti alampalgast.
Sel aastal on lasteaia kohatasu Tallinnas 61 eurot ja ujulaga lasteaias 67 eurot kuus. Kui alampalk tõuseb 540 euroni, tõuseb kohatasu tallinlastele 65,88 euroni ning ujula puhul 72,36 euroni. Samas katab Tallinna linn sõimerühmaealiste laste toidukulu 1,80 eurot ja lasteaiarühmas käivate laste toidukulu kahe eurot päevas.
Tartu linnavolikogu on kehtestanud lasteaia kohatasuks 15 protsenti alampalgast, kuid seal otsustas linnavolikogu ülemöödunud aastal, et kohatasu ei määrata kehtiva miinimumpalga, vaid eelmise aasta alampalga põhjal.
Tartu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe ütles ERR-ile, et niisugune süsteem on neil käibel tänini. Seega tõuseb järgmisel aastal kohatasu, mis seni oli 70,5 eurot kuus, tuleval aastal 2018. aasta alampalga ehk 500 euro alusel 75 euroni kuus. Summale lisandub toiduraha.
"Söögiraha on iga lasteaia enda otsustada läbi hoolekogu," selgitas Kreegimäe.
Väiksemates kohtades on lasteaia kohatasu sageli lapsevanemale rahakotisõbralikum. Näiteks Paides tuleb lapsevanemal tasuda 7,5 protsenti miinimumpalgast, Kuressaares üheksa protsenti alampalgast, Võrus linnas aga 17 eurot kuus. | 6b23f1c8-7acb-4db6-a9ed-3b01425bd892 | https://www.err.ee/857804/alampalga-tous-kergitab-paljudes-kohtades-lasteaia-kohatasu | nc21_feeds |
Ei taha
Meil ei taha keegi märtrisurma minna, las keegi teine heidab ennast ambrasuurile. Aga "teist" pole
Vasta
Heinzi dilemma ei ole lihtne vaid keerulise probleemi peegeldus. Näiteks kui Heinz elaks eestis siis võiks isegi väita, et apteeki sissemurdmine oli tema kodanikukohus ja Põhiseaduslik õigus.
Vasta
Kuule
muska47 kirjutas:
kes on Heinz?
1 vastus
Heitz on see ketšupimees.
Vasta
üks inimene
vestitasku vilosooff kirjutas:
Püha kolmainsus ehk kuidas ei saa kunagi korraga täita kolme nõudmist: olla kommunist (orav, rõngasnina jne. ), aus ja rikas. Võimalik on ainult 2 korraga.
5 vastust
ei saa korraga olla: kommunist, aus ja tark. Kui inimene on aus ja tark, siis ei saa tema olla kommunist kes on aus ja kommunist, see ei saa olla tark kes on tark ja kommunist, see ei saa olla aus. Reformierakond on seda kolmainsust oma tegudega tõestanud. Kui mõned reformikad püüdsid esineda tarkade ja ausate kommunistidena,siis sai professor Rein Raud kohe aru, et need on moraalsed värdjad.
Vasta
ollalaa
olla või mitte olla kirjutas:
Lihtsam oleks küsida - kes neist ei ole.
Olla või mitte olla? - See on küsimus! Olla ja mitte olla. - See on vastus!
Vasta
Vasta
sooh
.....õigluse nimel võib ebaõiglast seadust rikkuda......
1 vastus
Vasta
aadu
no ei viitsinud ennast testida aga lihtsamalt lahtiseletages on ju tõesti moraalsed värdjad NLKP liikmed kes ehitavad sinimustvalget Eestit. See et endised ei muuda nüüd küll midagi. Aga vaielge vastu...
Vasta
Jüri Eintalu
2) sellel seitsme tasandi jutul on vähe pistmist Rein Raua mainitud artikliga ja tema väljendiga selles. Siin artiklis on ainult referaat, millele lisatud viide võimalikule seosele. ("moraalne arengupeetus" sobiks muide siis paremini kui "moraalne värdjas")
3) Moraalipsühholoogiat aktsepteerides: teemaks on ka see, kas inimeselt saab nõida midagi sellist, mida tal on väga raske või suisa võimatu teha. Nüüd aga tuleb mängu just Machiavelli. Paraku oli just Rein Raud see, kes ühes oma teises artiklis makjavellismi ägedalt kritiseeris (pean silmas tema kriitikat teemal, et valetada ei tohi).
Mida te vusserdate?
1 vastus
Vasta
silveri skandaal on pisike järellainetus sellele valelikule poliitikale mida alustas mart laari valitsus. riigivara ärastamine, relvade äri ja rubdlade müük kuid siia võib veel palju juurde lisada. praegu on muidugi kõige suurem probleem korrutsioon mis mühiseb kõigis riigi ministeeriumites ja ka omavalitsustes. need korruttandid ongi värdjat kes hävitavad riiki ja rahvast
Vasta
MUSKETÄR
Rein Raud kirjutas moraalsetest värdjatest, mis kokkuvõttes tähendab mitmust. Ja kui siit edasi analüüsida, siis polegi võimalik üksiti või kaksiti neid värdjaid lugeda, sest nad kõik plaksutasid, kui Meikari välja viskasid. Nad kõik on ühel või teisel moel süüdi, ka vaikimine on süü, siit ka lihtne ja kurb vastus, nad kõik kannavad vähemal või rohkemal määral moraalse värdja nime ja sellest saab rehabiliteerida vaid Reformierakonnast lahkumisega..
1 vastus
Vasta
ads kirjutas:
Lihtne küll aga igapäevases elus ei toimi. Näitena võib ehk tuua kommunismi (igaltühelt tema võimaluste kohaselt ja igaleühele vastavalt vajadusele). Ehitasid mis nad ehitasid, ikka lõpuks kapitalism võitis.
Ja kui vaadata, et sotsialistlikes ühiskondades (nt. Rootsi) saab abivajaja rohu riigi toel, siis ega see ei välista tootjate suuri kasumeid. Lihtsalt riik vahendab ja inimesele jääb äkki mulje, et kõik on nii tore ja armas.
Vasta
Vasta
jokk
vestitasku vilosooff kirjutas:
Olla ustav partesõdur, suva millise partei, aus, tark ja truu.
Parteiboss palub jumalat, et mu parteiased oleksid ausad, targad ja truud parteile ja sureb. Jumal vastab, lubasin ju kaks soovi täita ja nii ka jääb.
Vasta
tõdemus
MUSKETÄR kirjutas:
Parteist lahkumisega on hiljaks jäädud. Need kes varem lahkusid, on aga kas a) südametunnistusega sõltumatud, kes ei vaja toitvat nisa b) ettenägelikud pragmaatikud, kes lahkuvad uppuvalt laevalt
Ideaali poole tulekski alati püüelda. Kas see kohe ka saavutatakse on iseasi. Sammuke edasi ikkagi. Ei ole küll kommunist aga idee on ju tegelikult ilus ja õilis. Tänapäeva kajastaks seda vist "Venus Project". Ma jääks ikkagi lootusetuks romantikuks, kui külmaks ärihaiks.
Vasta
Papa Lawrence Kohlberg uputas end mingid aastad pärast selle teooria väljatöötamist (1987) jõkke. Seal oli ka teisi põhjusi, aga see on üks neist, miks tema moraalse arengu astmete teooriat ülemäära tõsiselt võtta ei maksa - ta ei jõudnud vastata selle tõsisemale kriitikale. Kuigi jah, seda teooriat saavad kõik eesti pedagoogid praegu ülikoolides nii et vähe ei ole. Said ka Rauaajal.
Vasta
malle | b6bed05d-450c-43fe-a16b-b1532d25beb6 | http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/tiina-jogeda-kes-neist-moraalne-vardjas-on.d?id=65266802com=1s=1no=20 | nc19_web_2013 |
Harvendan jälle ridasid. Müüki läheb Audi A6 Quattro Avant 2,4 121 kw 1999 a. Ülevaatus kuni mai 2015. Korralik M S rehv . Tumehall, viisaka väljanägemisega. Defa plokisoe, järgmisel nädalal saab alla uued piduriklotsid. Läbisõidunäidikul 340.... millegiga. Teisaldatav konks, katusereelingud. tehnika toimib , ei kolise ega kääksu. Olnud mul mõnda aega tööautoks , ehk siis vaja keemiline puhastus korra teha. Hinnaks tagasihoidlik 1300 eurikut. Hind edasikaebamisele ei kuulu. Auto asub Järvamaal . 50 266 59
Mitte,et mul huvi oleks,aga seda teavad kõik mida tähendab Audi,quattro tähendab 4 wd,avant ehk universaal,aga kuulutusest on üks ülitähtis osa puudu,ilmselt A?????? | 552879a5-b0f0-44fb-be46-30207a3a01c8 | https://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=8t=54713p=332064sid=19838d4eb6b9b7da6665ec07bebbe341 | nc21_web_2021 |
<p heading="no">Kuus aastat tagasi paigaldati Paide E-Piima spordihalli esisele kõnniteealale jalgrataste hooldus/teeninduspunkt. Paigaldamisest alates pole aga keegi seda kordagi hooldanud.</p> | 65ff430a-e33c-47a4-99d9-785c87125301 | https://pmo.ee/7636936 | nc23_timestamped |
Ekspert annab nõu: kas tasub ülemusele jõulukinki teha?
Ülemusele jõulukingi tegemine on mõttekoht, mille üle nii mõnedki töötajad pead murravad. Kui omal algatusel kingi tegemine võib kolleegides tekitada kahtlusi sinu motiivides, siis parem jäta kink tegemata.
Etiketiõpetaja Rosalinda Randall annab nõu, kuidas otsustada, kas jõulukink ülemusele oleks üldse mõistlik või kuidas oleks kingitust üle andes õige käituda, vahendab Business Insider.
Tee kindlaks, kas ettevõttes on (jõulu)kingituste vahetamine levinud praktika. Enne kui investeerid kolleegide kinkidesse, palu abi näiteks personaliosakonnalt. Nemad oskavad sind kindlasti juhendada, millised kogemused ettevõttes jõulukinkidega on ning kas ülemusel oleks üldse sobilik alluvalt kinki vastu võtta.
Ära alusta uut trendi. Kui keegi teine ei tee ega saa kolleegidelt jõulukinke, siis ära parem tee algust uue trendiga - võibolla on seda varem ettevõttes juba katsetatud ning mingil põhjusel loobutud. Seega tasub siiski esmalt järele uurida, kas kinke tehakse ning kuidas nende osas käituma peaks.
Mõtle tagajärgedele. See puudutab pigem seda, milline mulje kingisaajale ja teistele kolleegidele jääks. Kas kolleegid hakkaks pigem arvama, et sepitsed midagi ja tahad ülemusele lihtsalt meelepärane olla? Kui kahtled ning arvad, et see võiks mõnes kolleegis ebamugavust tekitada, siis parem jäta kink tegemata.
Ära pinguta üle. Kui otsustad kinke siiski teha, siis ära mine seda tehes liiale. Jõulukink on siiski väike armas žest ning selle mõte on saajale heameelt teha. Piirdu pigem väikse meenega.
Jää diskreetseks. Isegi kui piirdud tagasihoidliku kingitusega, siis pole viisakas teha sellest suur žest ning eksponeerida seda kõigile kolleegidele. Samas on mõistlik ja ilmselt kõigile sobilik variant teha ülemusele hoopis (kinke)kaart ning kirjutada sinna alla kõigi töökaaslaste nimed. | e0851ea4-7cdd-4d61-ab8a-d043ffa9db26 | http://tarbija24.postimees.ee/3946095/ekspert-annab-nou-kas-tasub-uelemusele-joulukinki-teha | nc21_feeds |
Ilus noorte leeripüha, laupäev 21. oktoober, oli ilma poolest vihmane ja külmalt tuuline. Kuid ilmade valik pole meie enda teha. Rõõmsad noored olid juba vara kohal ilusas eesti kirikus, kus toimus viie noore usutunnistamine ja konfirmatsioon eesti koguduste liikmete ees.
Leeripeost osavõtjaid Lakewoodi Eesti Majas.
Koguduse õpetaja, piiskop electus Thomas Vaga oli peaaegu aasta aega andnud leeritunde kirjalikult ja nädal aega leerilaagris Long Islandi Eesti Kodus. Orelil teenis Lakewoodi Pühavaimu koguduse organist Maria Star-Zumpano ja leeripäeva fotograafina Ulla Vinkman. Kiriku altar, altariesine, leerinoorte pinkide otsad ja kirikutrepid olid rikkalikult kaunistatud leerinoorte vanemate toodud lilledega.
Jumalateenistus algas võimsa koraaliga "Jehoova, Sulle tahan laulda". Pärast algussalme kogunesid leerinoored: Tia Mai Puskar, Lilly Olivia Aasmaa, Linnea Ann Tõõtsov, Aleksander Ilmar Aasmaa ja Markus Truumees altari ette.
Oma kõnes leerinoortele rõhutas õpetaja püha ristiusu tähtsust igaühe eluteel ja Jeesuse Kristuse vastuvõtmist juhatajaks eluteedel. Veenvalt tunnistasid noored oma usku Jumalasse, Tema Pojasse, Jeesusesse Kristusesse ja Jumala Püha Vaimusse. Pärast seda palus õpetaja noortel pöörata näoga koguduse poole ning tutvustas noori ja manitses kogudust pidama meeles uusi eesti koguduse liikmeid oma eestpalvetes. Pärast Issanda Püha Õhtusöömaajast osasaamist siirdusid noored koos perekondade ja külalistega koosviibimisele Lakewoodi Eesti Majja.
Pidulikku õhtut juhatas Aino Liis Tõõtsov. Palvuse pidas õpetaja Thomas Vaga. Leerinoorte nimel tänasid Linnea Ann Tõõtsov ja Aleksander Ilmar Aasmaa südamlikult oma leeriõpetajat, leerilaagris abiks olnuid, oma vanemaid ja neid õnnitlema tulnud külalisi. Ilus ja õnnistatud leeripäev tuletas mitmetele meelde nende oma leeripüha. Sel leeripäeval õnnistatud noored lisasid oma mälestuste mosaiiki mitmeid ilusaid mälestustükikesi.
Leeripäeva programmis sai lugeda ristivanemate mälestusi oma ristilastest ja häid õnne- ja õnnistusesoove noortele kristlastele.
Airi Vaga | 92f1ba30-b55e-4b2e-8183-35902ca48c11 | http://www.vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/7221-noorte-leeripueha-lakewoodis-nj.html | nc19_web_2017 |
<p heading="0">"Eestis on super hea majanduskonjunktuur, asjad lähevad jürinal üles juba pikka aega. Nüüd on see lihtsalt statistilistesse näitajatesse tulnud, esialgu küll suhteliselt arglikult," ütles Mõis esimese kvartali 4,4-protsendilise majanduskasvu kohta.</p> | ecf251b2-17cf-4f3d-ab20-4c1160ed904e | http://pluss.postimees.ee/4135067/juri-mois-eestis-on-selge-majandusbuum | nc23_timestamped |
<p heading="1">VANAPROUA VIIMANE SOOV JÄÄB TÄITMATA? Loodusmuuseum ei saa estofiili pärandit Saksamaalt kätte</p><p heading="1">Jaga:</p><p heading="0">ESTOFIIL: Sterna Oklon oli oma sünnimaa tutvustaja Saksamaal ning suviti ta ka elas Eestis. Foto: erakogu</p><p heading="0">Saksamaa kodanik Sterna Oklon pärandas Tallinnas asuvale Eesti loodusmuuseumile imposantse mineraalide kogu, mida pole pärast pikalt kestnud jõupingutusi õnnestunud kätte saada.</p><p heading="0">Kui vanaproua surma järel saadi tema sugulastega isegi ühendust, siis hilisematele kirjadele, sealhulgas tähitutele, ei ole vastatud. Muuseumi töötajate arvates ei soovita testamendi täitmise suhtes nendega lihtsalt enam suhelda.</p> | 37fba797-f48d-439f-828e-2bce8ff940e3 | https://www.ohtuleht.ee/1050378/vanaproua-viimane-soov-jaab-taitmata-loodusmuuseum-ei-saa-estofiili-parandit-saksamaalt-katte | nc23_timestamped |
<p heading="0">Eesti Arstide Liit valmistub olukorraks, kus haiglates tuleb hakata valima vältimatut abi vajavate haigete vahel, ning tahab, et valitsus paneks paika piiri, kui suurest haigestunute hulgast alates seda teha tohiks. Muu hulgas tuleks arstide hinnangul haiglaravile võtmisel arvestada ka seda, kas haigestunu on vaktsineeritud.</p> | 1e49d57d-f09b-4cfc-a887-c4480a31167e | https://www.err.ee/1608390353 | nc23_timestamped |
<p cld_lang="" cld_perc="">
Mrocza (saksa keeles Mrotschen, 1939–1942 Schönhausen, 1942–1945 Immenheim) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Nakło maakonnas, Mrocza valla halduskeskus. Mrocza asub Nakło nad Noteciąst umbes 12 km põhjas ja Bydgoszczist ligikaudu 30 km lääneloodes. | c60a9e57-bfc5-4b45-9788-9720c3790d17 | https://et.wikipedia.org/wiki/Mrocza | nc23_wikipedia_2023 |
"Muusika sündis laulukirjutajate laagris koos Andres Kõpperi ja Taraga. Sündis tegelikult suhteliselt kiiresti üsna loomulikus ja vabas keskkonnas. See on hommikul kirjutatud ja ma loodan, et see hommiku-emotsioon kandub edasi selle looga, selline mõnus kulgemine," kirjeldas Laura loo sündi.
Lauljatari sõnul annab "Hey Kiddo" talle võimaluse näidata karmi rokitšiki teist poolt. "Selline pehme ja nunnu," lisas ta. | df2d8b16-beb5-4014-8f19-56af0378da16 | http://menu.err.ee/294057/eesti-laulu-viktoriin-kui-hasti-tunned-laura-pritsi | nc19_web_2017 |
Huwei suhkrurafineerimisvabrik – rohkem teavet
Kus on Huwei suhkrurafineerimisvabrik?
Lähim asula – Huwei. Ruttamata vaatamisväärsuste ja ümbruskonnaga tutvumiseks võib kuluda terve päev. Keda huvitab lähiümbrusega lähemat tutvust teha, neil tasub üle vaadata ka Fengtiani palee ja Jian Hu Shani teemapark.
Huwei suhkrurafineerimisvabrik ja lähikond. Kus ööbida? | 55c8dab2-e8b0-4cf5-91a7-a76f03aea806 | https://et.hotels.com/de10667867/hotellid-huwei-suhkrurafineerimisvabrik-lahedal-huwei-taiwan/ | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> Sööki kahjuks mitte ������ kuid igasugu muid asju, mis on seotud kokandusega. ������ <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.77"> Kui voodipesu peale paneme ja toa täitsa korda saan, siis näitan :)) | 324c5179-0152-4b45-ac1d-d99ce7da6760 | https://mallukas.com/2015/10/08/mari-avastas-penoplasti/ | nc21_web_2021 |
<p heading="1">VIDEO | SUUR SEISAK: hiiglaslik konteinerlaev sõitis madalikule ja blokeeris Suessi kanali</p> | 5830183f-bd5b-4e5e-be2c-dc7906ec197a | https://www.ohtuleht.ee/1029500/video-suur-seisak-hiiglaslik-konteinerlaev-soitis-madalikule-ja-blokeeris-suessi-kanali | nc23_timestamped |
Foto: Andres Lumi Vilistlaskogu stipendiaat Gertrud Kask (keskel), vilistlaskogu juhatuse liige Marko Kass (vasakul) ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Konverentsil "Metsateaduselt praktikale" anti 12. detsembril üle Heino Tederi nimeline stipendium Kristjan Tällile ja Mari Tuvikesele. Endel Laasi nimelise stipendiumi pälvisid Merit Fjodorov ja Marek Uri. | be57df72-ff47-44d6-bfe2-192b0db06a3f | https://www.emu.ee/et/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2019/12/11/selgusid-tanavused-joosep-tootsi-fondi-stipendiaadid | nc23_web_2023 |
seda te ju mäletate - aga mis pealkiri tähendab ma mitte eitea
ma joon ainult taani õltsema joon ainult šoti viskitkunstist ma ei jaga miskitplätserdatakse vaid seina päälemingit sürrimida kuradit ma tulinkunstipäevadele Türrikes teab millal läheb bussvõi miskit muud mürr-mürrioodake te olge vakkaära minema ma küll ei hakkasest ka kunstipäevadel on omad võludIlvesel on näiteks palju õlutkui ei ole kinni õllekeldri uksõllejões me jääme pildituksja sama pildituon iga kunstinäitusnentima peab et mu unelm täituskui ma käisin näituselja ei saand sisekrahhisuurem pool must meenutabmammutit – mummitat – ja pisem ahvi
augustis ka käisin Hillar Kohvisünnipäeval aga viinahauda praegumainida on pisut nüriviinakirves tandrimaast juvälja kaevatudja meid kutsub Türimis mul meenud seoses Türigavist Valga-Tallinn bussja Türi-Paide rahvajooksmis kindlasti on vahva jooksnagu ka laupäeval toimuvHaanja rattamaratonkuhu minna mil küll vaevalt aega onkuid milleks mulle Haanjakui ka Türist rahulduse saan jakui taas Haanjast Türi juurde siirdudaja edaspidi ainult Türiga ka piirdudaselgub veel et Türi lillelaadallilli paljuaru ei saa miks onKomissarov Kaljuaga sellest milleks Pehk on Jaanjuba väga hästi aru saankuidas aru saan ei mõista ehkkitahaksin tsiteerida siinkohal Pehkinimelt tema tõdemus mul varuksmis mul sest et Tiit on Karuksjah ka mul ei ole sellest miskitma joon ainult šoti viskitma joon ainult eesti viinalükkan everesti hiinalükkan krapikatja poolalisan paprikat ja soolaviisata mind Poola lastiläksin sinna poolalastisärgi sain peaaegu maanisärgiga sain otse taanisõites läbi Põhja-Soomenägin elavaid kondoomeüks neist Viiburi mu tõi vaidkuid sealt sain ma lennurõivaidlendasin nüüd otseliiniseljas üürikasukasnüüd ma Türi asukasnüüd ma Türi asukasseljas üürikasukastkso on ja arvan visttaksojuht taksii-dermistsõidab taksoga termiittee peal praguneb teeviitei saa enam viidatasiiski – ilma viidatajõudsin ikka Türilevähe siis et Jürile küllaküllallaaluulet sai nüüd küllagakui ma hakkan ametnikuksvähe siis mind amet rikukssiiski muutun ametlikukslas kõik kunstinukud näevadkuidas avan kunstipäevad
see on tõesti ühe lauluga kirja pandud, aga lõppkokkuvõttes ma teenisin sellega 10 õlut või 200 krooni, ilmselt 200 krooni, oksjon alghinnaga 1 | 717211ad-365a-437d-a0e7-77b22d2419f2 | http://konnulacontra.blogspot.com/2007/11/seda-te-ju-mletate-aga-mis-pealkiri.html | nc19_web_2017 |
Puhkusele läheb peaaegu 770 inimest Eesti suurim rõivatootja Baltika peatab 2. novembril nädalaks tootmise, et vältida alakoormusega töötamist ja leida uus turg äralangenud Vene turu asemele. Baltika personalijuht Madis Länts ütles, et nädala jooksul tahab Baltika turgudel ümber orienteeruda ning tootmist rekonstrueerida. Ta kinnitas, et Baltika ei kavatse Vene turust täielikult loobuda, sest sealne olukord hakkab juba taastuma. "Me ei jää stabiliseerumist ootama, vaid vaatame oma turud ringi," lisas ta. Võimalike turgudena tõi Länts näiteks Skandinaavia ja teised Euroopa riigid. Baltika on saanud Venemaalt täiendavaid tellimusi ning saadetud toodete eest on osa raha juba laekunud. Venemaa turule läheb kuuendik Baltika toodangust. Länts ütles, et peaaegu kõik firma 770 töötajat saadetakse nädalaks palgata puhkusele. "Jäävad need inimesed, kes töö iseloomu tõttu peavad olema ametis. Näiteks osa tehnikaosakonnast peab jääma liini rekonstrueerima," selgitas ta. Läntsi sõnul on ajutine alakoormus rõivatootmise sesoonsusest lähtudes täiesti tavaline. "Päevade kaupa on meil varemgi puhkusi olnud," lisas ta. Läts selgitas, et Baltika kollektiivlepingus on punkt, mille järgi võib ettevõte saata töötajad vastastikusel kokkuleppel kuni seitsmeks päevaks aastas palgata puhkusele. Alakoormusega töötamise asemel tootmise seiskamine lubab peale palgakulude kokku hoida ka näiteks kütte ja tehnoloogiliste kulude pealt. "Kasu on ka see, kui suudame pärast puhkust panna peale täistootmise," lausus ta. Länts ei avaldanud Baltika töötajate keskmist palka.
| b860d441-751c-4c8b-b34b-039f56d39db6 | nc19_reference_corpus |
|
Kuigi eile öösel varastati Tallinnas Järve keskuses asuvast Grenardi juveelipoest poole miljoni krooni väärtuses ehteid, olid selle letid eile päeval juba kaupa täis ning uksed klientidele avatud.
"Me ei kommenteeri midagi!" teatas kaupluse juhataja eile keskpäeval resoluutselt. "Lihtsalt ei, ja kõik," lisas ta ja pööras pilgu letil lebavatele paberitele, mida koos müüjaga lehitseti.
Teadaolevalt tehti eile kaupluses inventuuri ning kahju kogusuurus pole veel teada. Murdvaraste käiku meenutas üksnes vineeri ja laudadega lapitud katkine aknaklaas. Et kurjategijad just sealtkaudu poodi sisenesid, teatas ka Põhja ringkonnaprokuratuur, kuid see oli ka nende ainus sõnum. Kuidas vargad turvaklaasi puruks lõid, poe väärtkraamist tühjaks tegid ning enne politsei ja turvafirmade kohalejõudmist karistamatult jalga lasksid, uurimise huvides esialgu ei avalikustata. TV3 kaamera märkas lõhutud akna juurde maha jäetud sepavasarat.
Kaubanduskeskuse turvatöötaja teavitas politseid juhtunust öösel kell 2.43. Järve keskuse andmeil oli signalisatsioon korralikult tööle hakanud ja sissemurdmine jäänud ka kaameralindile.
Järve keskust valvava turvafirma G4S kommunikatsioonidirektori Andres Lemberi sõnul jõudis nende lähim meeskond kohale 3–4 minutiga. Poodi ennast turvab Alfastar, mis samuti kohale kihutas. Alfastari teatel hakkas poe signalisatsioon tööle kella 2.40 paiku.
Prokuratuur alustas juhtunu suhtes kriminaalmenetlust varguse paragrahvi alusel, mille järgi võib kurjategijaid süüdimõistmise korral oodata kuni viieaastane vangistus. | 02468508-4735-415d-bb24-552cbb468d69 | http://ohtuleht.ee/366358 | nc19_web_2013 |
<p heading="1">Kardisõidu Euroopa karikavõistluste etapil eestlastele kaks finaalikohta</p><p heading="0">Itaalias Laghi rajal sõideti kardispordi Euroopa karikavõistluste etapp. Mõlemad stardis olnud eestlased pääsesid finaalidesse.</p><p heading="0">Rotax Senior klassis kvalifikatsioonis näitas 62 võistleja konkurentsis 21. aega Aavo Talvar (Talvar Racing). Eelsõitudes korra ka poodiumile jõudnud Talvar platseerus enne kohasõite 12. positsioonile. Eelfinaal kuuendalt realt alustanud Talvari sõit ebaõnnestus, sest ta oli sunnitud sõidu katkestama 5 ringi enne lõppu.</p><p heading="0">Finaalis oli ta seega sunnitud alustama eelviimaselt ehk 31. kohalt, kuid võistluse lõpuks suutis ta tõusta 11. positsioonile. 19-ringilises finaalis suure tõusu teinud Talvar näitas neljandat ringiaega, jäädes alla vaid võitjale Harry Webbile Suurbritanniast ja kahele sõitjale, kes eestlase seljataga lõpetasid.</p><p heading="0">Rotax Junior klassis oli stardis Jüri Vips (Starberry Racing), kelle parimaks kohaks jäi eelsõitudes neljas positsioon. Eelfinaali alustas Vips 11. realt, kuid katkestas selle juba viiendal ringil. Finaali 31. stardiruudult alustanud Vips suutis positsiooni kümne võrra parandada ning oli finišis 21-na.</p> | a2b48548-d7e3-40c0-ab02-6b02795132cb | http://sport.delfi.ee/news/auto/eesti/kardisoidu-euroopa-karikavoistluste-etapil-eestlastele-kaks-finaalikohta.d?id=68804875 | nc23_timestamped |
Eesti sari "Pank" pälvis Tšehhis Serial Killeri festivalil auhinna
Sarja lavastavad Marianne Kõrver, Jan Erik Nõgisto, Rainer Sarnet ja Juhan Ulfsak, stsenaariumi on kirjutanud Eero Epner ja Tarmo Jüristo. | a2e0906c-ace2-41e4-8450-ac0fd64acc29 | https://www.ohtuleht.ee/875396/eesti-sari-pank-palvis-tsehhis-serial-killeri-festivalil-auhinna | nc21_feeds |
DAYCO on üks juhtivamaid rihma tootjaid maailmas. Pakume DAYCO lame, kiil ja hammasrihmasid. Kuna DAYCO hinna ja kvaliteedi suhe on klientide suhtes meeldivalt paigas, kasutavad selle firma toodangut ka paljud autotootjad – paigaldades neid autodele juba tehases. Dayco tooted omavad kõiki vajalike setifikaate ja vastavad kõikidele standartitele. | a4e9fc75-075a-4320-9d90-3a252545ec12 | https://www.ladu24.ee/Brandide-tutvustused/DAYCO-Hammasrihmad | nc19_web_2017 |
DNA BCAA on aktiivsete hargnenud ahelaga aminohapete segu (leutsiin, valiin, isoleutsiin), mis on spetsiaalselt sportlaste ja suure füüsilise aktiivsusega inimeste jaoks välja töötatud. Toode loob paremaid tingimusi lihaskasvuks, takistab lihasmassi kahanemist, soodustab kiiret taastumist, intensiivistades anaboolseid protsesse.
BCAA on lihaskoe põhiline ehitusmaterjal. Hargnenud ahelaga asendamatud aminohapped moodustavad 35% kõigist lihaskoe aminohapetest. Nendel on suur tähtsus anaboolsetes ja antikataboolsetes protsessides ning lihaste taastumisel. Antud aminohapped erinevad teistest aminohapetest, kuna metaboliseeruvad eelkõige lihaskoes, varustades lihaseid energiaga. Sporditulemused lähevad tunduvalt paremaks. BCAA-d on tervisele täiesti ohutud.
DNA BCAA sisaldab kolm kõike olulisemat aminohapet (leutsiin, isoleutsiin ja valiin) vahekorras 2:1:1. Leutsiini osatähtsuse suurendamine segus tõstab selle kontsentratsiooni veres, mis omakorda kiirendab valgusünteesi ja kaitseb lihasrakke lõhustumise eest. Leutsiini kõrge kontsentratsioon parandab närvisüsteemi talitust ja vähendab väsimust.
Annustamine: segada 1 mõõtelusikatäis segu (5,7 g) 200 ml veega. Võtta üks annus päevas. Enne tarvitamist konsulteerige oma treeneri või kõrgekvalifitseeritud arstiga. Ei tohi manustada, kui on allergia mõne segu koostisosa vastu. Ei tohi ületada lubatud päevaannust. Toidulisand ei saa asendada täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitumist. Soovitatavad on tasakaalustatud dieet ja tervislik eluviis. Ei tohi manustada raseduse ja imetamise ajal. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Hoida kuivas kohas temperatuuril üle 25oC. Kaitsta külma ja otsese päevavalguse eest. Tarvitada pakendil näidatud kuupäevani. | 71ab7f98-610b-430c-9bfb-289e9cc3955d | http://fitworld.ee/tootjad/bsn-536345/bsn-dna-bcaa-200g-3498 | nc19_web_2019 |
Olles mitut squatti näinud (paraku anarhistide omi), võin ma üht asja kindlasti öelda: viisakalt squattimise ja pahasti squattimise vahel läheb üks selge joon, ning see on alko ja muude ainete tegemine.
Kõikjal, kus on olnud popid kas alko või muud ained, on olnud probleeme ja tülisid.
Õpetlik näide: ajal mil Hallivanamehe 4a anakad kasvatasid rediseid, sibulaid ja ube, lappisid ära katuse ning pumpasid keldris veetaseme üsna madalaks (saadud vee aga flushisid peldikust alla)... samal ajal imesid Hallivanamehe 4 bomid regulaarselt ninad täis, andsid regulaarselt teineteisele kolki, ning suutsid toas vaiba põlema panna.
Kas tõesti? Ei ütleks, aga vaadates neid tagakiusava eliidi nägusid, kehasid, olemust, kuulates kõnesid, lugedes tekste", siis sealt vaatab vastu meeletud võõrastele pugemine, omadele sitakeeramine ja lõputu nürimeelsus. _____________ Tõde on tõde iga külje pealt, vale vaid maski poolt. | bae2cc4f-3e71-4bec-8d9e-48154ce6654d | http://www.minut.ee/comments.pl?sid=92667op=threshold=0commentsort=0mode=nestedpid=0 | nc19_web_2013 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.41"> ===Sissejuhatus=== Avahi http://avahi.org/ on vaba Apple Zeroconf http://en.wikipedia.org/wiki/Zeroconf spetsifikatsiooni implementatsioon, mille kasutamine on levinud vabades operatsioonisüsteemides ja mida märkimisväärselt tunnustab ka Apple ise. Avahi kasutamise eesmärk on lihtsustada seadmete, eelkõige nö mobiilsete töökohaarvutite, võrku seadistamist ning teenuste leidmist võrgust. Tavaliselt peetakse võrgu all silmas kohtvõrku ja teenuste all nö lõppkasutajale olulisi teenuseid, nt võrgust printeri leidmine. Avahi pakub sellist funktsionaalsust * IPv4LL (IPv4 Link-Local) - võrku ühendatud arvutid nö automaatselt seadistavad ennast käima samasse võrku * mDNS (multicast DNS) - nimede päri-ja pöördteisenduste lahendamine * DNS-SD (DNS Service Discovery) - teenuste kohta info levitamine Kusjuures tingimata ei pea kasutama kõiki loetletud komponente, nt võib vajadusel kasutada ainult viimaseid kahte. Kui Avahit ei ole kavatsus otseselt ka kasutada, on kasulik olla sellega kursis, et olla nt teadlik võimalikest asjaomastest turvaprobleemidest ning mõista võrgus muidu anomaalsena näivaid nähtusi * arvuti võrguseade muudab ip aadressi * võrgus esineb nö imelik multiedastuse liiklus * arvutid tutvustavad ja pakuvad teenuseid, mida nad ei peaks tutvustama ega pakkuma Avahi on iseensest tuntud ka kui leemur ja tema nime hääldatakse kõlaliselt nagu mõnes eesti murdes öeldakse 'ära vaata' - 'ää vahi'. ===Arvuti võrguühenduse seadistamine IPv4LL abil=== Avahi abil sobib võrguühendust seadistada, kui võrgus puuduvad muud automaatsed võimalused nt DHCP server ja käsitsi mingil põhjusel on seda ebasobiv teha, nt nö ad-hoc võrku mitme arvuti automaatseks ühendamiseks. Arvutite võrguseadmete seadistamisega tegeleb Avahi IPv4LL komponent. Tavaliselt ei kasutata avahi-autoipd http://avahi.org/wiki/AvahiAutoipd tarkvara iseseisvalt, vaid DHCP kliendi lisana, st teda kasutatakse kui DHCP server ei ole parasjagu kliendile kättesaadav. avahi-autoipd omistab seadmetele aadresse nn local-link kasutuseks eraldatud vahemikust 169.254.0.0/16 (tundub, et see on see sama vahemik, millest kasutavad ka Windows operatsioonisüsteemid võrguseadmete aadresse, kui võrk on nö katki). Tarkvara paigaldamiseks tuleb öelda # apt-get install avahi-autoipd Kui kasutada läbi DHCP kliendi, siis on eelduseks DCHP kliendi (nt pakett dhcp3-client) olemasolu ning /etc/network/interfaces peab sisaldab võrgukaardi sellist seadistust auto eth0 iface eth0 inet dhcp Tulemusena võrku ühendatud arvuti käivitamisel omandab võrguseade local-link aadressi, eth0 on füüsiline seade ja eth0:avahi vastav Avahi seade eth0 Link encap:Ethernet HWaddr 70:01:68:01:01:51 inet6 addr: fe80::7201:68ff:fe01:151/64 Scope:Link UP BROADCAST RUNNING MULTICAST MTU:1500 Metric:1 RX packets:10204 errors:0 dropped:0 overruns:0 frame:0 TX packets:933 errors:0 dropped:0 overruns:0 carrier:0 collisions:0 txqueuelen:1000 RX bytes:716609 (699.8 KiB) TX bytes:194701 (190.1 KiB) eth0:avahi Link encap:Ethernet HWaddr 70:01:68:01:01:51 inet addr:169.254.184.10 Bcast:169.254.255.255 Mask:255.255.0.0 UP BROADCAST RUNNING MULTICAST MTU:1500 Metric:1 Otseselt saab nt testimiseks käivitada avahi-autoipd selliselt, kuid eelnevalt tuleb ip aadress eemaldada vastavalt võrguseadmelt, nt ip programmi abil # avahi-autoipd eth0 Found user 'avahi-autoipd' (UID 104) and group 'avahi-autoipd' (GID 109). Successfully called chroot(). Successfully dropped root privileges. Starting with address 169.254.184.10 Callout BIND, address 169.254.184.10 on interface eth0 Successfully claimed IP address 169.254.184.10 ===mDNS nimelahendus=== Avahi mDNS komponent tegeleb nimelahendusega ja kasutab andmevahetuseks multiedastust (ingl. k. multicast), vaikimisi address 224.0.0.251 ja port 5353. Vaikimis moodustatakse nimed domeeni . local alla, nt loomaaed. local. mDNS kasutavatel osalised arvutid on tavaliselt samaaegselt nii mDNS nö serverid kui ka kliendid. ====mDNS server==== Üle võrgu tulevatele mDNS päringutele vastab avahi-daemon, tarkvara paigaldamiseks tuleb öelda # apt-get install avahi-daemon Vaikimisi publitseeritakse võrku ainult arvuti enda olemasolu, st .local domeeni nime ja ip aadressi. Avahi deemoni käivitamiseks tuleb öelda # /etc/init. d/avahi-daemon start Avahi deemonile vastab protsess # ps aux | grep avahi-daemon avahi 2708 0.0 1.8 31732 1208 ? Ss 17:37 0:00 avahi-daemon: running [post-relee. local] avahi 2710 0.0 0.6 31600 412 ? Ss 17:37 0:00 avahi-daemon: chroot helper ning võrgusoketid # netstat -anp | grep 5353 udp 0 0 0.0.0. 0:5353 0.0.0.0:* 2664/avahi-daemon: udp6 0 0 :::5353 :::* 2664/avahi-daemon Olulised seadistusfailid on * /etc/avahi/avahi-daemon. conf - põhiline seadistusfail * /etc/avahi/hosts - saab kirjeldada liskaks teisendatavate nimede-aadresside vahelisi seoseid * /etc/avahi/services - mDNS-SD abil publitseeritavate teenuste kirjeldused * /etc/default/avahi-daemon Kui mingil põhjusel on vaja arvutis tutvustada võrgule mõnda muud nime-aadressi vahelist seost, sobib seda teha /etc/avahi/hosts faili abil mDNS liiklus on multicast liiklus ja paistab võrgus sarnaselt (konkreetselt on kasutatud Xen virtuaalseid arvuteid) 17:45:26. 731223 70:01:68:01:01:5101:00:5e:00:00:fb, ethertype IPv4 (0x0800), \ length 121: 169. 254. 184.10. 5353224.0.0.251.5353: 0*- [0q] 2/0/0 (Cache flush) PTR[|domain] 17:45:26. 972295 70:01:68:01:01:5101:00:5e:00:00:fb, ethertype IPv4 (0x0800), \ length 133: 169.254.184.10.5353224.0.0.251.5353: 0 [2q] [2n] ANY (QM)? 246.2.254.169.in-addr. arpa. [|domain] ====mDNS klient==== mDNS kliendiks olemiseks on tarvis lisada süsteemi NSSile mDNS tugi # apt-get install libnss-mdns ning kasutada failis /etc/nsswitch. conf rida hosts: files mdns4_minimal [NOTFOUND=return] dns mdns4 Praktiliselt paigaldatakse aga ka mDNS serveri osa, st avahi-daemon pakett ning muudetakse /etc/nsswitch. conf faili. Kui võrgus on mõni mDNS server veel, saab küsida nt nii (NB! dig ja nslookup ei kasuta NSSi) päriteisendust # getent hosts loomaaed. local 169.254.184.10 loomaaed. local ning pöördteisendust # getent hosts 169.254.184.10 loomaaed. local 169.254.184.10 ===DNS-DS abil teenuste kasutamine=== Selleks, et mDNS abil publitseeritud teenuseks saaks võrgus kasutada tuleb nad esmalt avahi-daemon abil võrku publitseerida. Teenuste publitseerimisega tegeleb Avahi DNS-DS komponent. ====Teenuste publitseerimine==== Teenuste publitseerimine toimub avahi-deemoni abil, täpsemalt kataloogi /etc/avahi/services sisalduvate seadistusfailide abil. avahi-daemoniga on kaasas ssh serveri kohta näide, kasutamiseks tuleb seadistusfail kopeerida # cp /usr/share/doc/avahi-daemon/examples/ssh. service /etc/avahi/servics kusjuures selle xml formaadis faili sisu on selline <?xml version="1.0" standalone='no'?> <!--*-nxml-*--> <! DOCTYPE service-group SYSTEM "avahi-service. dtd"> <service-group>
<name replace-wildcards="yes"> %h </name>
<service>
<type> _ssh. _tcp </type>
<port> 22 </port>
</service>
</service-group> Faili lisamisel muudatus kehtestatakse, avahi-daemonit ei ole tarvis restartida vms. ====Publitseeritud teenuste kasutamine==== Üldiselt saab võrgus olevate arvutite ja teenuste nimekirja küsida avahi-discover paketist paigaldatud programmiga avahi-discover $ avahi-discover [[Pilt:avahi-1.gif]] On näha neli arvutit, ühel arvutil töötav print-server ja teisel arvutil töötav SSH server. Konkreetselt Avahi abil publitseeritud SSH ja VNC serveri poole pöördumiseks sobib kasutada paketist avahi-ui-utils programmi bshell $ bshell [[Pilt:avahi-2.gif]] ===Avahi utiliidid=== Pakett avahi-utils sisaldab mitmesuguseid utiliite, mida saab nt diagnostikaks kasutada # apt-get install avahi-utils IPv4 nime aadressiks lahendamiseks sobib öelda # avahi-resolve -4 -n loomaaed. local loomaaed. local 169.254.184.10 Paketist mdns-scan samanimelise programmiga saab skaneerida võrku avahi teenustes suhtes, nt selliselt # mdns-scan + moraal [00:0e:0c:b0:96:b6]. _workstation. _tcp. local + hp LaserJet 1300 @ moraal. auul. _ipp. _tcp. local + kopka [00:1b:21:1d:f6:06]. _workstation. _tcp. local + kopka. _ssh. _tcp. local + post-lenny [70:01:68:01:01:51]. _workstation. _tcp. local + post-relee [70:01:68:01:01:50]. _workstation. _tcp. local ^Cowsing ... | ===Avahi-võimeline tarkvara=== * NSS - http://0pointer.de/lennart/projects/nss-mdns/ * Konqueror - kdnssd * Apache - libapache2-mod-dnssd ===Kasulikud lisamaterjalid=== * http://avahi.org/ * http://en.wikipedia.org/wiki/Avahi_(software) * http://www.krusader.org/phpBB/viewtopic.php?t=1911 * http://en.wikipedia.org/wiki/Link-local_address * https://wiki.ubuntu.com/ZeroConfNetworking | 680e3b54-b95f-4135-bf54-c64e36890519 | https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Avahi_kasutamine_Debian_Lennygaaction=edit | nc21_web_2021 |
Ainulaadne tallamask, mis võitleb konnasilmadega ja eemaldab kandadelt kangekaelse surnud naha! Kooriv tallamask pakub intensiivset hoolitsust tallapiirkonnale, mis on peamine konnasilmade tekkimise piirkond, taastades beebipehmed ja puhtad jalad. Tegemist on kolmeosalise maskiga, millel on samaaegselt kolm mõju: naha koorimine + naha pehmendamine + niisutamine.
4,29 *
-25% | 2305c645-3b1b-4287-8251-62888c9f67db | https://www.euroapteek.ee/purederm-kooriv-kannamask-n1?t252 | nc23_web_2023 |
Elektrivarustus @ Harju maakond Harku vald Ilmandu küla Tuulevarju tee Briisi tee (220276876) | 840fd674-27f3-4161-8298-26d268bf388d | https://avaandmed.ee/wiki/Elektrivarustus_@_Harju_maakond_Harku_vald_Ilmandu_k%C3%BCla_Tuulevarju_tee_Briisi_tee_(220276876) | nc21_web_2021 |
Iga patsient saab parimad võimalused
Haiglavõrgu arengukava eesmärk on tagada kõigile tervishoiuteenuste terviklik ja ühtlane kättesaadavus ning teenuste osutamise jätkusuutlikkus. Foto: Andres Putting
Katrin Romanenkov, haigekassa avalike suhete juht
Alanud aastal rahastab Eesti Haigekassa kindlustatutele eriarstiabi tervishoiuteenuseid 523 miljoni euro eest – seda on 9% enam kui mullu.
Neist valdav osa ostetakse riikliku haiglavõrgu arengukava haiglatest. Ligikaudu viiendik kõigist elanikkonnale vajaminevatest tervishoiuteenustest ostetakse haiglavõrgu arengukava välistelt partneritelt.
Jaanuaris kuulutas haigekassa välja uue lepingupartnerite valiku järgmiseks neljaks aastaks. Et elanikele oleks tagatud kvaliteetsed tervishoiuteenused, sõlmib haigekassa lepingud haiglate ja teiste raviasutustega kindlate põhimõtete alusel.
Riiklikul tasandil koostatud haiglavõrgu arengukava määratleb üle Eesti 19 strateegilise tähtsusega haiglat, mis moodustavad kogu riiki katva võrgustiku.
Neid eesmärke silmas pidades on haigekassa kohustatud sõlmima raviteenuse rahastamise lepingud haiglavõrgu arengukava haiglatega, kuhu kuuluvad piirkondlikud haiglad Tartu ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla; keskhaiglad Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla ning Pärnu haigla; maakondades paiknevad üldhaiglad ja kohalik haigla.
Kuivõrd haigekassa seadusest tulenev kohustus on kõigile Eesti elanikele ravikindlustushüvitiste võimaldamine, on kogu riiki katva haiglavõrgu sätestamine haigekassa kohustusliku lepingupartnerina igati asjakohane ja vajalik kvaliteetse arstiabi tagamiseks.
Teised partnerid
Haiglavõrgu arengukavas toodud haiglatele lisaks võib haigekassa sõlmida elanikele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks tähtajalised ravi rahastamise lepinguid ka teiste teenusepakkujatega.
Kõigi lepingupartnerite (nii haiglavõrgu arengukavasse kuuluvate haiglate kui ka teiste tervishoiuteenuste osutajate) jaoks kehtivad aga samad nõudmised teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse osas.
Käesoleva aasta alguses hakkab lõppema haigekassa valikupartneritele üks lepinguperiood ja algab uus.
Uueks lepinguperioodiks valmistudes on haigekassa spetsialistid analüüsinud, milline on olnud elanike raviteenuste tarbimine lõppeval perioodil ja milline on nõudlus tulevaseks perioodiks. Lepingute planeerimisel lähtutakse ravikindlustuse seadusest tulenevast eesmärgist tagada ravi võrdne kättesaadavus kogu Eestis.
Jaanuaris välja kuulutatud avaliku konkursi kaudu ostetav tervishoiuteenuste aastane maht on enam kui 600 000 ravijuhtu, mis on võrreldaval tasemel möödunud aasta mahtudega. Kui 2013. aastal oli rahaliselt valiku kaudu ostetavatele teenustele planeeritud 36 mln eurot, siis 2014. aastal on selleks kavandatud 1,2 mln eurot rohkem.
Nõudluse hindamise põhimõtted
Ostetavate teenuste mahu planeerimise üks põhialus on raviteenuste nõudluse ja pakkumise analüüs maakondade kaupa ja erialati.
2014. aasta eriarstiabi raviteenuste nõudluse analüüsil hinnati kindlustatute paiknemist ja ravikasutust maakonniti ning võrreldi seda Eesti keskmisega. Arvestades kindlustatute paiknemist, määratleti neli ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavuse geograafilist taset.
Esimesel, kõige laiemal kättesaadavuse tasemel on erialad, mis peavad inimestele olema kättesaadavad iga maakonna tasandil. Teise taseme erialad peavad olema kättesaadavad vähemalt suuremates maakondades (Tartu, Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakonnas).
Kolmanda taseme erialad peavad kättesaadavad olema vähemalt kahes kohas Eestis (Tallinnas ja Tartus) ning neljanda taseme erialad vaid ühes kohas Eestis. Näiteks peavad üldkirurgilised teenused olema kättesaadavad igas maakonnas, kardiokirurgia aga Eesti kahes suures keskuses – täpsemalt Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis.
Ka määrati erialade ja ravi tüüpide lõikes teenuseosutamise optimaalsed mahud ja teenuste osutamise miinimummahud – kui nõudlus on väga vähene ega taga arstile piisavat töökoormust, ei ole teenuse osutamine selles asukohas pikas perspektiivis jätkusuutlik (vähese erialase koormuse tõttu kannatab arsti kvalifikatsioon, aparatuur ei saa piisavat koormust jms).
Raviteenuste nõudluse analüüs on aluseks nii lepingute mahtude läbirääkimistel HVA-haiglatega kui ka valiku mahtude määramisel.
Lisaks maakondlikule nõudlusele mõjutavad haigekassa ostetavate teenuste mahtu, teenuste osutamise asukohta ja raviliike viimastel aastatel tervishoiuvaldkonnas aset leidnud arengud. Uued võimalused raviteenuste osutamisel aitavad tagada senisest tulemuslikuma ja patsiendi igapäevast elukorraldust enam arvestava ravi.
Sellest tingitult on muutunud ka haigekassa poolt tellitavate eriarstiabi teenuste struktuur. Näiteks on viimastel aastatel vähenenud vajadus statsionaarse haiglaravi järele ning kasvanud ambulatoorse ja päevaravi osakaal (laiemas kontekstis ka perearstide tähtsus).
Pikemaajalist haiglas viibimist nõudev statsionaarne eriarstiabi keskendub eelkõige komplitseeritud ja raskekujuliste haigusjuhtude lahendamisele, kasutades seejuures keerukat tänapäevast meditsiinitehnoloogiat.
Statsionaarse eriarstiabi ravijuhtude arv on Eesti Haigekassa lepingutes tervikuna seetõttu võrreldes 2010. aastaga vähenenud 5%, samas on ambulatoorsete ravijuhtude arv suurenenud 4% ja päevaravi juhtude arv kasvanud isegi 15%. See on tänapäevast tervishoiu arengut iseloomustav trend kogu maailmas, mis puudutab nii HVAsid kui ka valikupartnereid.
Piirkondlike haiglate suurenenud võimekus
Tervishoius on viimastel aastatel toimunud oluline struktuurne muutus – tulenevalt ravitehnoloogiate arengust on vähenenud statsionaarselt osutatav ravi ja kasvanud päevaravi ning ambulatoorne ravi. On loomulik, et selline muutus puudutab ka valikupartnereid.
Regionaal- ja keskhaiglate võimekus teenuseid osutada on suurenenud tänu Euroopa Liidu tõukefondidest jm allikatest tehtud investeeringutele. Nende haiglate võimalused osutada kvaliteetset ja uuenevatele nõudmistele vastavat statsionaarset eriarstiabi on kasvanud.
Samas peab haigekassa endiselt oluliseks lisaks HVA-lepingupartneritele osta valikupartneritelt suurel hulgal eelkõige ambulatoorseid ja päevaravi juhte, et meie kindlustatutel oleks parimad võimalused.
Eriarstiabi partnerite valiku peamine eesmärk on elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, sõltumata ravivajaja elukohast. Haiglavõrku mittekuuluvatel teenuseosutajatel on tervishoiusüsteemis oluline roll teenuste pakkumisel olukordades, kus riiklik haiglavõrk ei suuda elanikele ravi kättesaadavust tagada.
Partnerite valikul lähtub haigekassa eelkõige Eesti elanike vajadustest tervishoiuteenuste järele ja teenuste kättesaadavust jälgitakse järjepidevalt. Vajadusel korrigeeritakse lepingute mahtusid või kuulutatakse välja täiendav partnerite valik. | 03c29579-b39d-402e-9173-e9f6b4b38fdc | http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/teeme-ise/iga-patsient-saab-parimad-voimalused?id=67793417 | nc19_web_2017 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.69"> Siis peaks terve riigikogu koos valitsusega laiali saatma. See ei ole ju reaalne. Mõelge ka natukene! <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.79"> Vabandust, üks Jüri nimeline ajas kõik segi. Mõtlesin ikka Jaanust ������ | 1d43a9d2-da92-4fae-9c67-fed40a8d332a | https://online.le.ee/2021/06/10/laane-nigula-reformi-vallajuhi-kandidaat-on-jaanus-ratas/ | nc21_web_2021 |
Triin on Eesti Advokatuuri haldusõiguse komisjoni liige ja kindlasti üks edukamaid haldusõiguse eksperte Eestis. Triinu tegemiste kohta vaata lähemalt www.linklaw.ee.
Lisaks Triinule panustasid 2018. aasta kolmandasse numbrisse ka mitmed teised advokaadid, kes läbisid põhjaliku valikuprotseduuri. Kõiki põnevaid artikleid on võimalik lugeda aadressil www.juridica.ee. Head sirvimist! | 4ffcfecd-8604-4540-bfac-468295137f58 | https://linklaw.ee/linklaw-panustab-oiguskirjandusse/ | nc21_web_2021 |
Jalgrattaga 15 000 kilomeetrit läbinud eestlaselt varastati Kanadas tema ustav sõiduriist
Kolm päeva pärast 15 000 kilomeetri piiri ületamist tekkis aga ootamatu takistus: öösel murti sisse tema sõbra garaaži ning varastati sealt Risto ustav ratas ja telk.
[Asi on antud politseisse, aga] politsei abile Prii lootma ei jää, sest taolised vargused on Winnipegis tavalised.
Vargusest hoolimata usub Risto, et jalgrattaretk on parem kui pakettreis. "Täitsa põnev on nii reisida, natuke kiirem kui jalgsi, aga samas mitte liiga kiiresti." | a38a91fd-3efd-4a37-a0bc-835b824e9d96 | http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/jalgrattaga-15-000-kilomeetrit-labinud-eestlaselt-varastati-kanadas-tema-ustav-soiduriist?id=82918257&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%253A%2Bdelfimaailm%2B%2528DELFI%2B%253E%2BMaailm%2529&utm_content=FeedBurner%2Buser%2Bview | nc21_feeds |
<p heading="0">"Tänasest on IRLi erakonna ja fraktsiooni liige väga isamaaline mees - Aivar Riisalu," kirjutas Iva Facebookis.</p><p heading="0">Teise erakonna nimekirjas riigikogusse valitud poliitikuna ei saa Riisalu ametlikult IRLi fraktsiooni kuuluda, aga täna otsustas IRLi fraktsioon, et teda koheldakse sellest hoolimata kui fraktsiooni liiget.</p><p heading="0">Äriregistri andmetel astus Riisalu eile Keskerakonnast välja. Riisalu kuulus Keskerakonda 1996. aastast, ta valiti 2011. aastal Harju- ja Raplamaalt riigikogu liikmeks. Järgmistel valimistel kavatseb Riisalu kandideerida IRLi nimekirjas.</p><p heading="0">IRL-i liige on ka Aivar Riisalu abikaasa Marina Riisalu, kes liitus erakonnaga 2012. aastal, põhjendades kahe aasta tagust otsust sellega, et talle on meeltmööda Isamaa Res Publica Liidu konservatiivne ilmavaade.</p><p heading="0">Riigikogu juhatus registreeris täna Aivar Riisalu lahkumise Eesti Keskerakonna fraktsioonist alates 8. septembrist 2014.</p> | 1763a5f1-f5a8-434a-830a-ce2a1cd64f6e | http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-liige-aivar-riisalu-astus-irli-liikmeks?id=69691385&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%253A%2Bdelfiuudised%2B%2528DELFI%2B%253E%2BK%25C3%25B5ik%2Buudised%2529&utm_content=FeedBurner%2Buser%2Bview | nc23_timestamped |
Jälle ma tegelen blogimisega... <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.75"> Olgugi, et ma peaksin praegu hoopis eksamiks õppima*, tegelen ma jälle blogimisega. Õigemini blogi loomisega. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.51"> Tänane päev on siis minu eestikeelse blogi** sünnipäev, siiani omasin vaid ingliskeelset blogi, mis asub Opera Community Journal'ite hulgas. Ma veel ei ole kindel, kuidas ma edasi käitun oma blogidega – ideaaljuhul saavad nad olema identsed, vaid erinevates keeltes. Arvatavasti aga ei ole mul piisavalt aega 100% kattuvaid bloge pidada ning nad hakkavad pigem teineteist täiendama, minu tujust ja tahtmisest sõltuvalt. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.63"> * võib-olla ma hakkan peale selle sisestuse salvestamist õppima ������ ** huvitav, kas eestikeelset blogi peaks kutsuma hoopis eestipäraselt päevikuks või päevaraamatuks? | 5e92c7eb-9e55-4dce-80d4-00703aa792b1 | https://kevadlilleke.wordpress.com/2004/01/15/jalle-ma-tegelen-blogimisega/ | nc21_web_2021 |
<p heading="1">Uus raamat: Marilyn Monroele said saatuslikuks tema teadmised ufode kohta</p><p heading="0">Hollywoodi seksikaima diiva Marilyn Monroe surmast täitub järgmise aasta augustis juba 60 aastat, kuid küsimused pole vastuseid leidnud. Oli see juhuslik üledoos, enesetapp või hoopis mõrv? Värske raamatu andmeil vaigistati 36aastane filmikaunitar, sest ta teadis liiga palju – mitte üksnes president Kennedyst ja tema vennast, vaid ka ufodest.</p> | 0c86e6ca-ba4f-404b-8153-3991a9fc5a55 | https://elu.ohtuleht.ee/1043015/uus-raamat-marilyn-monroele-said-saatuslikuks-tema-teadmised-ufode-kohta | nc23_timestamped |
KKK majutusasutuse Vaughan Inn kohta
Millised on sisse- ja väljaregistreerimise kellaajad majutusasutuses Vaughan Inn?
Sisseregistreerimine majutusasutuses Vaughan Inn algab kella 15.00 ning väljaregistreerimine kestab kuni 11.00.
Millist tüüpi tuba on majutusasutuses Vaughan Inn võimalik broneerida?
Kui palju maksab majutusasutuses Vaughan Inn peatumine? | fcd390df-445f-49a0-8d4e-2bc38194876b | https://www.booking.com/hotel/ca/vaughan-inn.et.html | nc21_web_2021 |
Euroopa Filmiakadeemia kutsel pidas ta režiiloenguid Berliini Kunstiakadeemias, näitlemisloengud Balti Filmi- ja Meediakoolis ning režiiloengud Eesti Kunstiakadeemias. 2003. aastal asutas projektiteatri Kell Kümme. | 69d7d696-9d9f-4fc4-b773-79e196c8ab40 | https://et.wikipedia.org/wiki/Roman_Baskin | nc21_wikipedia_2021 |
ColorOS 5.2.1 kohandatud süsteem, mis põhineb Androidil. OTG tehnoloogia | 783e7850-0d47-4b21-8303-aa22f0856bc6 | https://www.1a.ee/p/oppo-ax7-glaze-blue/60j0 | nc19_web_2019 |
Bilansi tähtsaim ja olulisim osa seisnebki tema kahes pooles – aktivas ja passivas. Bilansi vasak pool (või ülemine osa) on nimetatud tarkade meeste poolt aktivaks ning paremat poolt (no ehk siis vastavalt alumist osa) omakorda passivaks. Lepime meiegi juba leiutatud jalgrattaga, eksole!
bilansi aktiva üldsumma = bilansi passiva üldsumma
ehk
vara üldsumma = kapitali üldsumma | 2fa60802-9614-4e32-97bc-bc900ccfe1e8 | https://www.rmp.ee/raamatupidamine/pohitoed/5-3-aktiva-ja-passiva-2009-08-18 | nc19_web_2019 |
16.5.19
et meelde jääks ja hiljem meelde tuleks: see tonnato kaste on liigse munahulga ärakasutamiseks lihtsalt taevalik mõte. edit: on juba tulnud!
17.1.17
nii palju kui ma oma kõigekalleimat olen sinna-tänna vedanud, siis pole sellest suuremat asja tulnud. ilmselt siis nüüd, peale forshmakikoolitust, tuli. ilma forshmakita ei lähe meil mitte miski. koolituse korradas Zeus
17.3.16
üks teise B stiilis huumor ka vahele. aga tõesti. see on nii imelihtne, et kipub vahel ära ununema. muna augus 1 viil leiba 1 muna aega, et nautida võta leib, lõika auk sisse. kuumuta pann. pane tsutsuke õli. pane leib pannile, prae leiba pisut, keera ümber. löö muna sisse. passi peale, et kollane vedelaks jääks. naudi.
12.11.10
koduteht majonees valmis eelmisel laupäeval seetõttu, et muud majoneesi kodus polnud, aga suitsukala oli, ja miski ei passi laupäeva hommikusse paremini kui üks suitsukala salat. ja kujutage nüüd ette olukorda, et suitsukala on puhastet, munad keedetud, sibul hakitet, aga mida pole, on majonees. õudne ju. süljenäärmed töötavad, poodi minna ei viitsi keegi, kõhud on tühjad... tavaliselt pruugin ma Hellmanns'i, armastus Hellmanns'i majoneesi vastu pärineb mul, nagu paljudki teised kiiksud, pikendet lapsepõlvest Shotimaalt. Dijoni mul muidugi kodus just sel hetkel ka ei olnud, panin ühte teist, tulemus sai sellevõrra krehvtisem. see polnud minu suurim hirm. minu suurim hirm oli see, et ei teki emulsiooni (et majonees on emulsioon, on ilmselt üks väheseid kooliaegseid keemiaalaseid teadmisi, mille ma suudan esitada ilma pikemalt, ee, _juurdlemata_ ). aga asja juurde:
1 spl Dijoni sinepit (ma soovitaks ikkagi seda võtta)
soola, värskelt purustet pipart
vispeldamist alusta munakollastest, majoneesist, soolast ja piprast. vispelda, lisa õli. kui majonees pakseneb, lisa ülejäänud õli. kui kogu õli on lisatud, siis "peksa" veel 30 sekundit, kui majonees on õhuline. lisa sidrunimahl ja maitsesta vastavalt vajadusele. minu vajadus oli tiba suhkrut, siis maitses nagu "päris".
18.8.10
8.5.09
nagu varasemalt kirjutatud, siis selle aasta esimene spargel tuli meile minu kohvris otse Genovast. plaanid olid suured, aga spargel värske ja polnud eriti aega mõelda, küll ma siis mõtlen, kui Uus-Kongo omad valmis saavad. tegime traditsioonilise singiga variandi ja viimased läksid koos kodumaise torsuitsusingiga omleti sisse. head olid nad aga endiselt...
31.5.08 | e96b9d21-477b-4b5e-8f74-20b4ff47ee64 | http://davahtaresidence.blogspot.com/search/label/munadest | nc23_web_2023 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.44"> Justkui ükskordüks, nii näib su jutt ja käib su jutt – ei miskit uut! "Ah, ma armunud nüüd kõrvuni! " Sa mõtled nii ja ütled nii. Siiski õige arm on teisest puust, sa tunned üht, kuid räägid muust. 1) Miks öelda "armastan sind", liig banaalne see. Mõtle kord, mis jaoks on lilleõis, ja millest kõik ta vesta võib ning ka suudlus on kui tark romaan, sealt teada saan, mis on su plaan. REFR. : Või las ma hoopis sinu silmist tundeid välja loen. Kui sa armastad mind tõeliselt, küll siis kord selgub õige viis. Justkui ükskordüks, nii siis kord selgub õige viis. Kui sa armastad mind tõeliselt, küll siis kord selgub õige viis. 2) Ja kõike nii kaua vaed, kui saab küpseks aeg. Hea ka vaikides on minna koos või tulla koos või olla koos. On ju rõõmud ja romantika, on teod ja peod, eks needki seo. REFR: HK 1982 Esitaja: Irena Santor Trükis: LK 69/1983 | fd9f36b1-ecf5-473d-851a-85636831d4ba | http://heldurkarmo.net.ee/?qry=1,1154 | nc21_web_2021 |
Prantsusmaal tuvastati viimane osa kahtlasest Poola veiselihast
Prantsuse põllumajandusministeerium teatas laupäeval, et on saanud jälile ka viimasele osale riiki imporditud kahtlasest Poola veiselihast, lisades, et osa sellest on juba tarbijatele müüdud.
"Viimased 145 kilo on tuvastatud hulgimüüjate, lihunike või restoranide ette valmistatud kaubapartiides," seisab ministeeriumi avalduses.
Prantsusmaa importis kokku 795 kilo liha Poola tapamajast, kus väidetavalt hukati haigeid lehmi. Viissada kilo liha leiti ja hävitati juba varem ning 150 kilo jõuti müüa tarbijatele. Kuni laupäevani oli tuvastamata 145 kilo liha. | 5e963fa5-efcb-4b55-9aac-d4776d89f851 | https://www.postimees.ee/6514335/prantsusmaal-tuvastati-viimane-osa-kahtlasest-poola-veiselihast | nc21_feeds |
Kultuuritehases saab lühifilmide tegemist õppida
Kahepäevase õpitoa käigus valminud tööd saadetakse videokonkursile "Noored võtavad sõna", mille raaames on välja pandud mitmeid ahvatlevaid auhindu alates profi kaameratest ja iPodist lõpetades eriauhindadega, milleks on põnevad seltskonnamängud ning raamatud.
Õpitoast osalema on oodatud 8 filmihuvilist noort vanuses 16-25. Juhendaja käe all käiakse läbi kõik lühifilmi tegemise etapid jutustuse planeerimisest montaazhi ja helindamiseni. Osalemiseks saada meil
Videokonkurss "Noored võtavad sõna!" korraldab Eesti Noorteühenduste Liit, Euroopa Noored Eesti büroo ja Kultuuritehas "Polymer". Abiks on Kinobuss, Hasartmängumaksu Nõukogu, Avatud Eesti Fond ja Taibumängud. | ebd86f61-99a5-4b2a-83ed-feb0f8996763 | http://aken.enl.ee/5977 | nc19_web_2013 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.69"> Jooga aitab mõtteid klaarida, teab Allar Jõks. Tema sõnul vajavad klaarimist ka paljud hoiakud, et riik oleks nõrgemate suhtes õiglane. | 3b8885d7-eafc-4183-90d9-30d2bdbd220e | https://maaleht.delfi.ee/artikkel/38695373/allar-joks-valija-ei-nae-oma-ninaesisest-kaugemale | nc21_web_2021 |
Mesinduse tasuvus
On mõte rajada mesila. Alustuses peaks välja selgitama, kas see ära tasub? Tean, et kulud vaja kokku liita ja ka tulud, aga kuidas arvestada? Kas keegi on taolist asja teinud ja oskab nõu anda? Seni olen hobimesinikuna huvitunud vaid mesilaste eest hoolitsemisest ja nüüd vajan natuke teadmisi juurde.
mina olen tasuvust arvestanud küll:1.kevadel päikselise ilmaga puhastuslend-kuldaväärt elamus. 2.perede jõusse poputamine-kuldaväärt elamus. 3.esimene mesi jaanipäeval-kuldaväärt elamus. 1,5aastane lapselaps tuleb ja pistab näpu kaanetisevaha sisse ja ütleb:"misi, näpu sisse"-kuldaväärt elamus. 5. meeostja tuleb igal aastal ja ütleb:"sul on nii hea mesi"-kuldaväärt elamus.
need elamused on tõesti kuldaväärt ja seda ma usun, aga mul oleks vaja paberile panna rahavoog. ssaksin rentida 2 h maad näiteks mesika külviks, kuis siis pean oluliselt suurendama tarude hulka, vajan korralikke ruume ja töövahendeid. teisel pool peak solema meislassaaduste müügist saadav tulu.
;Kui teed nalja siis vaata pokumehe metsamesiniku ja mõne teise soovitusi. 2 ha võib vahest mett anda. Pria toetustes on eesti põllumehele kohustuslik äriplaani kirjeldus. Kas alustad 0 või jätkusuutlikuna kirjutad toetusprojekti põhimõte on sama. Esimene samm vormista ennast läbi interneti FIE või OÜ-ks. Uuri pria kadulehte. Kui esimene samm tehtud läheme teemaga edasi. Mikroe... Mart Julgust alustamisega
Mesinduse tasuvus söltub paljudest asjadest. 1 mesilastest kes toovad mee vöi ei too. 2 ilmast kas mesilased saavad midagi tarru tuua. 3 mesinikust. mas mesinik oskab mesilastega toimetada nii et saaki tuleks. 4 korje maadest. kas mesilastel on mille pealt on vöimalik saaki tuua. ja veel nipet näpet.
Virma tegemise laidan ma maha. kui sul mesilastega kogemusi pole. jah kui on virma siis saad igasuguseid euro rahasid taotleda. kuid mesindus on selline asi et kui eelnevaid kogemusi mesilastega pole , siis on 80 % töenäosus et sul tuleb pankrot. Kuna riik tahab raha, olenematta sellest ka sa mett saad vöi ei , kas sull tuleb tulu. kui nüüd euro rahasid kasutad sots ja muudeks maksudeks , ei meeldi see euro rahade jagajatele.. löpp kokuvöttes söövad riigi maksud sind pankrotti.
KUI KÜLVAD MINGIT MEE KULTUURI SIIS PEA MEELES ET SELLELT SAAGI VÖIMALUS ON 50: 50 %. VÖID SAADA VÄGA HEA SAAGI AGA VÖID KA TÄITSA TÜHJADE KÄTEGA JÄÄDA. väga palju söltub ilmast. kui temperatuur öitsemise ajal on alla20 kraadi tselsust siis naad saaki ei anna, vöi sajab vihma ja mesilased ei saa korjele minna.
mõte,kui sul juba kogemused olemas,sellest algab kõik! Kui kogemus paari taruga paar aastat siis ilmselt pole tõesti kohe paarkümmend peret muretseda. Ja muidugi teine asi on inventar,kui kõik asjad ostma pead,ilma ,et ise ehitaks tarusid,siis see ka ju väga kulukas + pered. Aga jah kogemustest loeb kõik,siis näed ju juba ise kui palju mett tuleb taru kohta ja on lihtne arvutada,et mis oleks siis kui oleks näiteks 30 peret jne jne. Edu sulle!
Teemase ettevõtlus paistab üsna nulline olema. Riigimaksud viivad pankrotti. Kui sots maksu ei maksa jääd haigekassa teenendusest ilma,kui kasum on null on tulumaks null. Kui tulud on väiksemad kuludest saad neid edaspidi kasutada. Ametlik attevõtlus lubab kasutada maksuvabastust ja kulusid maksustatava tulu rehkendamisel., Mjkroe... MartTeemas pese häbi maha
Et oled mesindushuviline ja 1. asjana vormistad ennast FIEks. Kas oled kindel, et suudad kohe, esimesel aastal nii palju toodangut saada, et vähemalt sotsmaks ära maksta. 2011. aasta FIE sotsmaks on kvartalis 275,24 eur. ]lmaks/fie-sotsiaalmaksu-avansilised-maksed-2011/ ) See teeb u. 1101.- eur aastas. See, mitu kilo mett pead selle summa kokkusaamiseks müüma, ja mitme taru toodang see on, arvuta ise. Aga selleks, et mett toota, tuleb teha veel hulgaliselt muid kulusid ja mis kõigetähtsam, väga on vaja mesindusalast kogemust (mida toetuste eest ei saa osta). Pea vanasõna meeles- tark ei torma
Õige, et tark ei torma. Tahaks samm haaval edasi targemaks saada. Mesinduslane kogemus on olemas ja seda tuleb aastatega igal mesinikul juurde, ka minul. Kohe ma ka ei tormaks end FIEks registreerima, sest pean uurima, mis see tähendab. Mis võimalused mulle annaks FIE variant ja mis OÜ ning millised on mul kohustused. Juttu on suurtest maksukohustustest. Sama küsimus, et kuidas siis tasuks ära mesindus FIE na või OÜ na. Kas mesinduse tasuvust hindan valemi järgi, et iga taru toodab keskmiselt 20 kilo mett aastas ning 6 euri kilo on 120 euro pere pealt. 15 pere kasum 1800 euri miinus maksud. Kuna tundub, et selle valemi järgi ei tasu, kas peaksin siis hoopis küsima nii, et - kuidas mesinduse end ära tasub
kui arvestaksin 30 kilo pere kohta, suurem tulu ja juba optimistlikum väljavaade, aga 150 peret paneb mõtlema. mul oli esialgu plaanis 15-20. sellist 150 tarulist mesilat tahaks kohe silmaga näha, kuidas kõik seal toimib, kuid see teine teema.
Tere martHuvitav mis on häbi?????? ? mina sellist asja ei tea. Nii et pole ka midagi pesta vaja. See et ma köiki virma värke peensusteni ei tea ei tähenda seda et ma pean pea liiva alla peitma ja punastama ja ei Julge sealt vällja tulla . Milleks see. Minu arvates lihtsalt mötetu.
Aga minu soovitus on jah mesindus kuni 10 taruni käima panna, saada sealt keskmiselt 30 kg vöi rohkem 3 aasta vältel ja siis järk järgult suurendada ja siis alles virma loomise peale möelda. Siis on reaalne et se virma kestab rohkem kui ühe aasta.
Minu isiklik arvamus on see et kui virma teha on oü parem kui fie. küsimus on teil miks. Kui teil miski viltu läheb siis oüs pankroti käigus konfiskeeritakse ainult oü vara. kui aga fiel miskit valesti läheb siis pankroti koral konfiskeeritakse kogu fie omaniku vara. aga et oü teha on nöutav alg kapital, rahas vöi varas , fiiel seda pole. SEE ON MINU ISIKLIK ARVAMUS JA SEE EDASI KAEBAMISELE EI KUULU.edu sulle
Kuna mesiniku staatust mul väga vähe, siis selle koha pealt oleksin vait ja pigem õpiksin, kuid mis puudutab ettevõtlust, siis julgen oma arvamuse lisada.
Ei saa öelda, et FIE oleks OÜ-st parem või halvem ega ka seda, mis kellegile personaalselt sobiks, sest nad on oma olemuselt lihtsalt niivõrd erinevad. Ühel on lihtsam alustada ja toetusi saada, teisel jälle on lihtsam pankadega suhelda või raamatupidamist korraldada (ega see ka rusikareegel ole). FIE miinus on kindlasti juba eelpool mainitud sots. maksu kohustus, mis algajal, kel rahavood paigas pole, kindlasti probleemiks võib saada.
Kui aga kindel plaan ettevõtlusega alustada, peaks kõigepealt olema visioon. Peab kindlalt teadma, mida on plaanis teha ja kuhu lähitulevikus välja jõuda (15-20 taru). Järgmisena peaks üles tähendama kõik, mis endal juba olemas on ja mis tulevases ettevõttes mingit väärtust omavad. Kui see olemas, siis tagasi visiooni juurde ja tuleb hakata vaatama, et mida on juurde vaja. Esialgu peaks välja jätma kõik, mis pole hädavajalik, sest ettevõtluses tekib alati ootamatult 'muid kulusid' ning oodatav kasum võib märkamatult käest pudeneda.
Kui kõik kenasti paberil (!) kirjas, siis vudinal mõne kogenuma mesiniku juurde, et temaga kõik läbi arutada - kindlasti oskab ta soovitada midagi, mida ise algul ei oska näha, karta või loota.
Kui seegi tehtud ja sinnamaani on ikka tunne, et on tahtmist ettevõtlusega edasi toimetada, siis peaks hakkama numbreid paberile sättima. Ja seda nii, et kui ka võõras juhtuks seda paberit lugema, siis ta mõistaks, mis seal kirjas on ning jääks uskuma, et see võib hea idee olla.
Paljud numbrid tuleb võtta laest. Mõned saad ka oma tuttava kogenud mesiniku käest. Igasuguste plaanide tegemise juures on see lihtsalt paratamatus. Siit ka see, miks osadel ettevõtjatel asjad õnnestuvad ning teistel mitte - mõnel on lihtsamalt ilusam lagi!
Kindlasti räägi oma tuttavatega, et nad teaksid, mida plaanid teha, siis saad nii head nõu kui ka esimesi vastulööke.
Ja veel. Kui vähegi võimalik, siis soovitan käia (näiteks EAS-i) alustava ettevõtja baaskoolitusel, mis annab palju juurde. Kui Sul on visioon, oled koolitusel käinud, numbrid on paberil (!) ja ikka tahtmist on, küll sellisel hetkel jõuad ise arusaamiseni, milline ettevõtlusvorm Sulle sobilikuim on. Sealt edasi tuleb hakata juba tegutsema. Vajadusel tulevad toetused ja laenud ning ka kohustused.
Sulle, Päike, soovin jõudu ja pealehakkamist! Mina kõigepealt õpin mesindust. Ja kui lõpuks tekib tunne, et õnnestub, siis vast aasta või paari (..pigem kolme) pärast võin proovida ka mesindusega leiba teenida, kuigi eesmärgiks see mul pole. Ma lihtsalt maias ning mesilased on toredad.
Ja lõpetuseks pärl: 'Kõik asjad tasuvad ära, kui on idee, on pealehakkamist ja on hea raamatupidaja!
Kõigepealt tänud Meremesinikule väga asjaliku kommentaari eest. Ja vastuseks algsele teemale, silmas pidades tasuvust, konkreetne vastus oleks: kui asja teha pühendunult, siis mesindusega saab kindlasti üle eesti keskmise sissetulekut teenida. (Loe:mesindus tasub ära!)
on tuline õigus! Eelduseks on kogemus,teadmised mesindamisel ja ühel heal päeval kui on olemas piisavalt peresid,vajalik inventar suuremaks meevõtmiseks,ruumid kus hea kõike mesindamisega seonduvat teha,kliendid kellele müüa,siis on elu nagu lill Isegi pürgin sinnapoole!
Minu soovitusest alustada ettevõtlusega on kinni haaratud asi käib tarude arv n-pluss üks suur kihk käia ka apimondial. Mõeldud tehtud päikesele antakse päikeselaen,lisaks mesila asutamis laenule. Äriplaani on kõik ilusti sisse kirjutatud ja viimane peatük on riskianalüüs kuhu tuleks ajalises jaotuses sisse kirjutada- aasta pärast mesila soetuskulusid tuleb hakata maksma,päikeselaen on muutunud uputus laenuks,kevadeks 25% mesilastest ainult elus lisaks korjevaene aasta, laenajad käivitavad pankroti, määratakse haldur ,vara kirjutatakse üles(vara hulka kuuluvad Buenos Airesest toodud antiiksed pesemata trussikud) oledgi paljas ja tänaval. Mängid viis aastat võlausaldajatega peitust ja teed uue mõistliku mesinduse äriplaani. Mikroe... MartLõpp oleneb sellest mida vahepeal teed
Paiseab ,et päikese ind kadus kuhugi ära ja võibolla seda polnudgi. Kokkuvõtteks soovitus ettevõtjatelt oli edasiviiv jutumeestelt pidurdav ja tagasihoidev. Teoreetiliselt ettevõtlusega tegelgu koolipoisid. Tulu suurus pole mingi näitaja kui sotsmaksu sinu eest keegi maksab,siis seda kulutust pole vaja karta. Mingid kulud võivad tekkida vormistamisel. Kui tahad areneda siis lõpeta molutamine ,mis edasi ei vii. Kui mõrvarliku %-ga laenu ei võta siis pankrotti pole eriti karta. Mikroe... Mart
Vabandage tülitamast,AGA hetkel 15 taru(minu musilastel keskmine saagikus 75-85kg). talvesööt!,kui ise raame ja tarusid ei teeks siis OI OI OI,varroa rohi,jne. jne. jne. Ja aeg maksab. Sellel aastal (ei ütle,et raisanud ütlen,et puhanud)enamus aega läinudki musilaste alla. kui keegi arvab,et mesindus on tuluallikas,siis alates 250 peret(tööjõudu ka tarvis palgata! )ehk siis esimese viletsa aastaga oledki pankrott. Mesinikuna äraelamiseks pead olema mesilaste hoolealune 10a. vähemalt,et saada mesinikuks. Ja siis KUI saad MESINIKUKS hakkad paberile asju kirja panema ja näed KUI kallis tegelikult mesi on,siis saad aru,et mesindus on mitte kiire rikastumine vaid raske töö!
Kes tundis ennast puudutatuna,siis vabandust! Lihtsalt ainult 5a. pidevalt ja15a. töökõrvalt tegelenud.
mesindus on kas töö või hobi. töö tähendab seda,et kevadest sügiseni oled kinni ja talvel valmistad uut kevadet ette! Enne kui hakkad mõtlema kas FIE või OÜ,mõtle kas suudad olla pidevas töös 24h7p. nädalas 12kuud a.
Soovitan külastada mõnda oma kohalikku mesinikku(mõtlen ikka sellist,kellel on 200+peret). Endal ka pole ka kõige halvimail päevil tulnud mõtet,et pidada suurmesilat. Pole seda raha,et osta liin,mis kaanetaks lahti ja vurritaks,tehnikat mis viiks vurritatud kärjed kohje korjemaale tagasi jne.jne. jne. Kuion huvi riskida ja arvad,et on oskust,siis viska ehk umbes 250000. EUR alla ja vaat kas kõrbed.
võtsin siis jalad selga ja läksin vaatasin kuda tuttav mesinik elab. või mis ta nüüd niiväga mesinik- kõigest 100+ peret mitte 200 . mul ei sobi siinkohal pajatada ,mis tal oli ja mis mitte, aga magamatta ta küll välja ei näinud . sellest tekib mõte , et kui inimene juba 15 perega 15 aastat nii kurja vaeva näeb ,siis vist tõesti mesinikuks ei saa ja tuleb kuidagi teisiti leivapaluke lauale saada.
Kui mesinik töötab 24/7 365 päeva aastas, siis on midagi tõeliselt valesti ja oleks tagumine aeg vaadata kriitilise pilguga üle oma inventar ning töövõtted. On muidugi kiiremaid aegu, nagu meevõtmine ja vurritamine, mil mõned tööpäevad tõesti 12-tunnisteks, teinekord pikemakski venivad, aga see on vaid lühike periood. Ei soovi samuti hakata suurmesinikuks
Kuna olen hobimesinik ja kulude kohta arvestust ei pea, siis ei oska ma öelda kui tasuv on mesindamine rahaliselt. Tööna ja suures ulatuses ta mulle ei meeldiks, sest palju on rutiinset ja füüsilist tööd. Aga ma tean, et kui mesindust reklaamida kui rahaliselt tasuvat tegevusala, siis ta varsti kindlasti enam seda ei ole, sest Eesti meeturg on väike ja mesi ei ole esmatarbekaup.
ei tea mitte ühtegi tegevust mis nii ruttu ennast ära tasub kui seda on mesindus.
Kevadel ostsin pere ja maksin selle eest 150EUR e. 15EUR/RAAM, kolme kuu möödusdes on need mesilased tirinud tarusse 62KG. Arvutused võib igaüks ise teha.
Kui ma võtan mõne teise hobi, nt kalastus või puutöö siis enamus asju ei too 5A jooksul ka investeeringuid tagasi.
Enne kui hakkad mõtlema kas FIE või OÜ, mõtle kas suudad olla pidevas töös 24h 7p nädalas 12 kuud a.
Tõsi ta on, et ettevõtja on ettevõtja 24h ööpäevas. Samas on ka tõsi, et efektiivsete töövõtete, heade mesilaste ja sobiva varustusega on võimalik mesilasperele aastas kuluv aeg viia väga väikeseks.
Näiteks Soome ühes suuremas, Mesimestari mesilas (pea 1000 peret) kulub ühele perele kokku ca 2,5 tundi aastas ja sihiks on seatud 2 tundi. Selleks monitooritakse tööaega ja üritatakse üles leida need kohad, kus eelpool nimetatud kolme komponendi edasiarendamisega aja kokkuhoid saavutada.
Tegelikult peaks ikka sihid olema seatud tundi meekilo kohta mitte pere kohta ja ka see pole näitaja. Kui tõstame kulutused taevani saavutamaks üliväikest tööaega pere või meekilo kohta, siis võime ka koguni kahjumisse jääda. Peatähtis on ikka meekilo omahind (töötunni hind sisse arvestatuna)
Selge see, et 15 perega ei saa tulemuseks 2 tundi taru kohta aastas. Aga olgu see ka 20, isegi siis on see palju väiksem, kui 24/7. Jääb isegi magamiseks aega
Töötund on kahtlemata kulu element ja rahas väljendub see kui oled teinud rahalisi kulutusi töötasule ja sellega kaasnevale sotsmaksule. Isiklikult pole selliseid kulutusi teinud. Investeerides kulub kogu vaba raha. Mikroe... Mart
Meil siin Eestis juba 1998 aastast soomlastelt kingituseks saadud väga lihtne ja hea tasuvuse programm käigus. Sellega on mo/mu teada proovinud, läbimänginud, vähemalt pooled Eestimaa mesinikud kõigis maakondades. Seda on ka hea äriplaani täienduseks kasutada ning sääl ei ole vahet, kas sul on 7, 17 või 75 peret...toksid omad andmed sisse ja näedki, kuidas ots - otsaga kokku saad ning millise hinnaga kannatab mett müüa, või millise hinnaga programm punast näitab. Huvitav miks seda seni siin, mesinike lehel, avalikuks kasutamiseks ei ripu??? ?
Kust seda toredat programmi oleks võimalik leida? Kuna ma hobimesinikuga pole kunagi rahalist arvestust pidanud, siis oleks huvitav teada, kui suurte kahjudega majandan
Kõnealune programm pole minu andmetel avalikuks kasutamiseks mõeldud. Olen ka ise kergelt selle kallal kätt harjutanud, tulemuseks sain, et peaksin ammu olema nälga surnud :D Loodetavasti ei olnud programm vigane vaid lahtrite täitmisega läks midagi rängalt valesti.
Aga seniks võib kasutada "beeeconmist2"-te, täiuslik see kindlasti pole, aga mingeid järeldusi võimaldab ikka teha.
aastat tagasi sain selle programmi Jänedal Tallinna mehe Pihlak Uku käest. Väga mõnus programm aga minul lõhkus suvine äike arvuti ja kahjuks ka programmi.
Tasuvus programmid Uku ja Ülo käsuiuses olevadaid julgen võrrelda monopol mänguga. Tavainimesel on vaja pidada tulude arvestust,ettevõtjakassapõhine saab hakkama tulude ja kulude arvestusega. Tekkepõhine raamatupidamine on keerulisem ja toob sisse amortisatsiooni bilansi ja muud mõisted. LKui algandmed olemas ,otsi tasuvust. Kõige lihtsam tasuvusarvutus on tuludeklaratsiooni tätmine FIE-le. OÜ koostab mitmeosalise majandustegevuse aruande. Mikroettevõtja kirjutab nõuetele vastava äriplaani,mille reaalsust hinnatakseTeehke oma võimetelevastav valik. Mikroe... Mart Tasuvusel tasuvuse pärast puudub vajadus
Sügisel esines Jänedal Soome Mesinikeliidu juhatuse liige Janne Leimi. Tema ütles, et Soomes oli eelmisel aastal mee keskmine jaemüügihind 6.05 €/kg ja see kattis 90% mee keskmistest tootmiskuludest. Mee hulgihind oli 4.10 €/kg ja see kattis ainult 3/4 tootmiskuludest.
Leidsin ühe vana/ammuse varasema versiooni. Kohendage enda järgi - igale ühele oma! Kui küsib salasõna, siis on see "liisa.
Samas võiks ka Tormi, sellest "kaasaegse võimaluse avalikku kohta kõigile kasutamiseks, välja riputada.....igal juhul töötab väga hästi, on lihtne ning universaalne nii äriplaanidele lisamiseks jne. jne. Levitage rõõmuga.....
Ma ka kunagi proovisin selle soome varjandiga tasuvust aga pankrott tuli liiga kiiresti. Ma igaks juhuks mesilastele ei rääkinud ja tegin õieti-mesilased rabavad edasi.
Mingisugused programmid mind ei aita ja pole ka teisi aidanud äriplaani koostamisdel,tasuvuse hindamisel ja pankroti situatsiooni hindamisel Äriplaani koostad iseendale,pangale ,organisatsioonile kellega suhtled vastavalt nende nõudmisdtele,Programmiga saadud tulemuse võid lisada märkuena ja vaevalt seda keegi vaatab. Tasuvus on hea ,kui raamatupidamine ja deklareerimised näitavad,et tulumaksuks jäi ka midagi. Pankrot on siis kui on avalikult on maksejõuetus välja kuulutatud ja vanad pesemate trussikud pannakse müüki võlgade katteks. Mikroe... - Mart Ilma raamatupidamiseta ei hinnata midagi
Kohe varsti saab Päikese teemaalgatusest aasta mööda. Oleks huvitav teada, et kas mõte on edasi liikunud või endiselt hobimesinik?
Mina oskan öelda, et eelmisel aastal alustamine oli hea õnn. See aasta aga on raskuste aasta (vähemalt Saaremaa läänerannikul), kus tugev korje oli vaid kevadel. Siis aga olid pered veel nõrgad, sest kevad oli hiline - mere jahedus ei lubanud hoogsalt alustada. Nüüd aga vihm ja tuuled ning korjevaegus. Loodan, et saan sel aastal vähemalt sama palju mett, kui eelmisel aastal, kuid kahtlen sügavalt.
Tundub, et mesinduses, nagu ka kinnisvara puhul, on olulised ainult 3 asja - asukoht, asukoht ja asukoht! Eks ma pean seda õiget kohta veel otsima...
Ettevõtlus on tore asi, aga ainult siis, kui see kasumlik on. Mina pean kindlasti veel paar aastat hobitama, et aru saada, kuhu see kasum peidetud on (loe: kuidas õigesti mesindada)!
Egas põhjarannikul kevadine olu eriti parem pole. Kevadist korjet kasutavad vaid kiirelt arenevad pered. Siinkandis on krainidel olnud kevadine võilillekorje vahel edukas. Möödunud kevad oli jahedavõitu,aga krainid korjasid siiski midagi. Vurri märjaks teha polnud mõtet, aga nektari ja tolmuvarud kosusid. Aga asukoht pole alati määrav. Olen kuulnud, et sel aastal lõuna -eestis korje kehvavõitu. Sadu saju otsa. Oli kuula, et mõnelpool peakorjet ainult viis vihmavaba päeva. Aegviidu kandis aga olle kõvasti üle keskmise meeaasta. Kipub sinnapoole, et kuidas Looja mingi koha poole vaatab ja ilma annab, et mesilased lennata saaksid. Suvel on ju ikka põhiline vihm, mis korjet piirab. Kui on lennuilma, siis midagi mesilased ikka korjavad, kui just kinnastega ei pea õues toimetama.
et oluline on eelkõige mesila asukoht teiste mesilate, korjemaa ja tuulte suhtes, mitte niivõrd geograafiline asukoht. Mesindusettevõtte rajamisel peab vast õiget asukohta oskama ära tunda.
Olen Sinuga päri. Asukohta tuleb valida, eelistades soojemaid, külmade tuulte eest varjatud kohti. Ega tegelikult ühte kohta üle 10-12 pere pole mõtet panna. Seega peaks mesila olema hajutatud grupidesse, nii 4-5 kilomeetriste vahedega. Grupi asukoha valik on ikka katsetamine. Viisin kunagi mesilased arvatavalt väga hea kanarbiku korjega kohta, aga saaki polnud. Kanarbik õitses, nii et metsaalune lilla,aga peale kimalaste polnud korjajaid ühti. Selgus, mesilased ei lennanud kõrgete mändidega kaetud alale kananarbikule.
Siiani (3 aastat) olen mesindanud lihtsalt hobi korras ja pole veel mõtelnud selle asja tasuvusest,lihtsalt meeldib ja puhkan selle tegevuse juures ,arvatavasti ka edaspidi sama hasardiga . Mesilased saavad oma,mina saan ka sealt natukene endale ja jagub sõpradele-tuttavatele.
ei saavuta tasuvust aasta-paariga. püsiva tasuvuse saavutamine on pikaajaline projekt. aasta või isegi mitme aasta vältel saadud 0 või miinus ei tohi jalgu alt lüüa või nutma panna. kui sedasi juhtub, siis pole mõtet mesindust küll kasumliku ärivaldkonnana endale valida. võtmeküsimuseks on võime õppida eelkõige enda vigadest, parem aga teiste omast ja püsivus endale püstitatud eesmärgi saavutamisel. kõik muu, nagu ilmastik, asukoht, kurjad konkurendid, paha riik jne. on ületatavad pisiasjad.
päike särab taas :) annan teada, et loen seda arutelu jätkuvalt ning mesindan edasi. Kihk ei ole raugenud ja kogun nii kogemust kui tarkust esialgse strateegia järgi, kus tark ei torma. mesila on kasvanud. Mõtted liiguvad oü tegemise suunas, aga sinna veel sammuke käia. Tänud kõigile kaasamõtlejatele ning tundub, et sellest teemast ka abi paljudele teistele peale minu.
N.ö. "viisaastak" saab käesoleval 2016.a. teemaalgataja "päike"-se postitusest mööda. Kuidas mesinduse tasuvusega läks? Kas ainult "kuldaväärt elamused" (nagu postitaja "SPUNK" tabavalt märkis) või jäi raha ka üle või kuidas?
Huvitav, kas viimastel aastatel on Eestis mesinduses tasuvus paranenud või vähenenud? Kuidas on olukord muutunud? Miks?
Loomulikult on iseasi, kas vaadelda eraldi olulisemaid mesinduse liike või ühe mesila erinevaid tegevusvaldkondi: väike- või suurmesinike toimetamisi; hobi- või kutselisi mesinikke; mahemesinikke (ehk ökomesinikke) või mesilasemade/mesilasperede müüjaid; või tasu eest põldudel putuktolmeldamise korraldajaid jne..
Tähtis on ka muutumise trend ehk -suund. Missuguses mesinduse valdkonnas või mis tüüpi korjemaal või Eesti asukohas tulu (sissetuleku suurus) ja/või kasumlikkus (rentaablus) suureneb, missuguses väheneb? Miks?
See tõesti huvitab mind ning arvatavasti ka teisi siin. Mida mesinikud sellest arvavad: kuidas ja miks nende mesindus end ära tasub? On tore lugeda; juhul kui keegi julgeb sel tundlikul teemal argumenteeritud viisil sõna võtta, kartmata siin http://mesindus.ee/ foorumis n.ö. "nõelatud" saada.
Mesindus tasub end ära nagu iga tootmine. Panustada tuleb samuti- tööpäev 8 tundi, puhkus talvel 28 päeva. Tööajal tehakse tööd kas mesilastega või inventariga. Mingi osa töö ajast mitte, rohkem kui 8 tundi kuus, peab kuluma mesindusalasele täiendamisele + enesetäiendus töövälisel ajal. Ja nii 10 aastat, peale seda võib veidi lõdvemaks lasta. Siis tsaub end mesindus ära.
Naljakas oli lugeda oma pea 5 aasta tagust arvamust, kus nüüd olen samas seisus: kirjutan äriplaani ja mõlgutan suuri mõtteid. Õnneks sain tõdeda, et olen käitunud omal ajal antud soovituste järgi. Ehk kui sellel suvel tõesti ettevõte käima saab lükatud ja see ka järgmise viie aasta pärast kasumit teenib, saan kinnitada, et minu soovitustel on põhi all.
Mis ma siis ise mesinduse vallas teinud olen? Peamiselt õppinud. Peale erineva kirjanduse ja koolituste/ seminaride takka otsa Olustvere kool, mis vaja sügisel lõpetada. Loomulikult ka praktiline kogemus oma mesilas. Veidi olen bioloogilist vara kah suurendanud, aga pearõhk on hetkel suunatud inventarile. Tähendab plaan on jõuda suveks mingile tasemele (nii teadmiste kui ka inventari poolest), et siis vaikselt, kuid sihikindlalt laienema hakata.
Tasuvus tekib püstitatud eesmärkide täitmisest. Kui need ei õnnestu, siis on kas eesmärgid liiga suured või võtted valed ja põrud nii ehk naa! Seega tuleb kohe realistlikud eesmärgid seada, mitte a'la aastaga miljonäriks.
Ja veel üks oluline asi: Ei ole vahet, kas mesinik, lüpsja, keevitaja, autojuht või ämmaemand - kui oma tööst hoolid ja seatud eesmärkide nimel pingutad, on kõik tasuvad ametid. Kindlasti on erinevusi palganumbrites, kuid erinevusi on ka töövõtetes.
Minul lihtsalt sai üks eluetapp mööda ning soov pöörata elukvaliteedis teine lehekülg innustas mesindusele rohkem rõhku pöörata.
Tervitused siia korraks ((ausalt öeldes, mida vanemaks saad - seda põnevamaks -kiiremaks elu keerab/kisub/ka mesinduses))
Tänud Laurile huvitava teema "pinnale kergitamise eest - vaatasin ka siin omi kirjakesi sel teemal - nagu meremesinik....et, kas olen kah, vahepeal veidi tarkust juurde kogunud?
Kommentaariks, sobiks rõemsaste küsida - Kas elu tasub ära? Aga ometi elame tänulikult ja õnnelikult oma loodusrikkuse ja (mesi)lasterikkuse keskel. Kahtlustan, et selle tõttu me Aimariga polegi enam mesinduse konsulendid - et ei oska ilma ja suurt tasuvust viie aasta pääle ette prognoosida...
Too programm on lihtsalt hää näide - millest mee hind koosneb. Õigus on ka Rennol, et ülejäänud hobid (kalastamine, puutöö, lambapidamine, metsamarjade korjamine jne.) ei tasu niipaljutki äää...
Kuid ega ma ilma nõelamata ei oska olla - kui juba Aimari kallal lõksutan - nimelt lugesin kusagilt mesiloomakeste (E Liidus ei ole nad mesilinnud) tõuaretuse kohta. Kus ta väidab, et LESED ei lendavat merevee kohale!? Feministlikust seisukohast võttes ikka EMMED paarumisel ei lenda. Hiiumaa mesinikud ise rääkisid mulle, et nad olid keset merd ja Vormsi poolt tuli üle paadi suur mesilassülem ning läks joonelt Hiiumaale - vahe 13 km. Seal olid lesed kindlasti kampas. Põnev on veel see, et uue kodu otsijad/piilur mesilased pidid ju vahepeal edasi tagasi seda vahet lendama - et, sülemit tõotatud maale juhtida! Selles mõttes on tõuaretajatel (kahtlane sõna - tõuaretusega on seni maailmas hakkama saanud ainult üks mees Bukfasti kloostrist) vast õiged lootused, et päris teisest rahvusest lesed ei satu niiipalju meretagustele maade/paardlatesse... Meil Eestis saarte näol head võimalused - võrreldes sakslastega - kes väitsid, oma mesindusinstituudis, et erinevad tõud ja liinid paaruvat eri kõrgustel - Selle peale naeran ma küll valju häälega..
Ah, et kuidas paarutamine on tasuvusega seotud - no, millest keegi elab!!! Mõni meest, mõni perede müügist, mõni sülemite müügist, mõni õhust ja armastusest...nii paljukest olen siis targemaks saanud..
Sobid mentiiks kui:
·ettevõtte müügitulu oli viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt vahemikus 4000 kuni 100 000 eurot;
·oled registreeritud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris;
Programmis osalemiseks saada oma CV ja ankeet 18. märtsiks aadressile: [email protected].
hei päike väljas, tänud teile heade ja asjalike mõtete eest. Loen jätkuvalt huviga, kuid ikka omas tempos. Mesindan edasi, natuke tarkust on Olustvere mesinduse eriala lõpetamisest juurde tulnud ja reisimisest Taani, Rootsi, Ukrainasse, Valgevene mesilatesse. Tundub, et kuskilt lekib. Ikka on tarkust juurde vaja. Kõige rohkem just majanduslikus mõtlemises ja mesilaste talvitumises. Oma firmat teinud ei ole. 5 aastat tegelesin meetaimede kasvatamisega 2 hektaril. Sel aastal lõpetasin, ei tasu. Mesilastega on nii, et talvitumine on aastati tohutult erinev ja see on mu tegemisi mõjutanud. Alustades oli väga hea, siis surid peaaegu kõik ja nüüd jäid ellu peaaegu kõik. Katsumusena sain läbi elada oma kalli pereliikme anafülaksia mesilase nõelamisele. Enne seda mõtlesin, et mesilaste nõelamine toob tervist ja lugesin isegi skeeme, kuidas ravida. Katsetasin ka mesilasemade kasvatamist. Hetkel võiks ilmselt loobuda kõigest, maa rentimise mured. Mesindamine lihtsalt vist nagu halb harjumus juba, suitsik tööle ja nautima ja unistama. Kõige rohkem meeldib kevadel ja suvel tarude juures tegutseda. Inventari tootmises olen täitsa null. Kasumlikkust on väikse mesila puhul endiselt raske hinnata. Naisena on mesindus füüsiliselt suht raske ning ei ole suutnud endale hankida tehnikat piisavalt ergonoomiliseks mesindamiseks. Olen suutnud kasutada mett järjest rohkem küpsetamisel ja mesilased on mulle palju tervist andnud ja võimaluse suhelda vahvate inimestega. Tänud teile | 76b31b4b-6ddd-40b3-b41e-8ce54a6defed | https://mesindus.ee/node/2458 | nc19_web_2017 |
Florida Panthers tegi eelmisel kuul klubi ajalugu, kui meeskonnal õnnestus esimest korda lõpetada vähemalt viiest mängust koosnenud välisturnee kaotusteta. Pärast seda on aga suure pauguga maa peale tagasi kukutud ja imelikul kombel eelnes sellele peatreeneri Tom Rowe väga enesekindel avaldus.
Rowe teatas pärast edukaid välismänge: "Teadsime, et jõuame playoffide positsioonile. Oleme nüüd selle kätte saanud ja kavatseme koha kindlustada." Tuleb aga välja, et peatreeneri enesekindlus on selle meeskonnalt hoopis röövinud. Viiele järjestikusele võidule on järgnenud seeria, kus kuuest on võidetud vaid üks. Kohtumistest viis on olnud ka kodupubliku ees.
Mõistagi on kohutav mänguvorm Panthersi uuesti ka karikamängudele viivatelt kohtadelt kukutanud. Konverentsi viimasest wild-cardist on puudu neli punkti.
Lisaks ootab Rowe'i meeskonda ees väga karm kalender. | aef51e95-b875-41c2-93f8-c80f1ddd8801 | http://nhligakell.blogspot.com/2017/03/panthersi-peatreeneri-enesekindlus-on.html | nc19_web_2017 |
Pakume head eneseteostamise võimalust, motiveerivat töötasu ja vajadusel lasteaiakohta.
Palume saata hiljemalt 14. augustiks 2017 sooviavaldus, CV ja kvalifikatsiooninõuete täitmist tõendavate dokumentide koopiad märgusõnaga "Õppealajuhataja" aadressile EMAIL või Hariduse 5, Jõhvi 41534. | 1c670642-aa8e-4736-b4e0-edf2ce972f29 | https://koolielu.ee/poster/read/540930/oppealajuhataja | nc23_web_2023 |
Berlusconi liigub Schröderi jälgedes
Venemaa peaministri Vladimir Putini personaalne karisma ning Moskva välispoliitika suutlikkus eriti Euroopa suunal on kohati kadestamisväärselt edukas. Selle üheks parimaks näiteks on Putini tulemuslik semutsemine Itaalia peaministri Silvio Berlusconiga, kes on varjamatult kujunenud Venemaa üheks kindlamaks eestkõnelejaks Euroopa Liidus.
Lõppeval nädalal ühitas Berlusconi oma veidi ootamatu Peterburi visiidi nii energia- ja majanduskõneluste kui ka Vladimir Putini sünnipäeva (küll tagantjärele) tähistamisega. Seejuures eelistas Berlusconi väga privaatset (kaasas vaid turvamehed ja isiklik nõunik) Peterburi lendu kohtumisele Jordaania kuningaga, kes parasjagu viibis Roomas.
Igatahes on Venemaa juhtkond suutnud edukalt lõhestada Euroopa Liidu ühtsemale käitumisele pürgivat energiapoliitikat schröderismi kogemuse laiendamisega ka lõunatiivale. Kui Saksamaa ekskantsler on Nord Streami (ja mitte ainult) eesträäkija, siis Berlusconi kiidab tegeva valitsusjuhina hoogsalt kaasa South Streami rajamist.
Teatavasti on South Stream otseselt Euroopa Liidu Nabucco projekti konkurendiks, mille kaudu on Venemaa valitsuse käepikendus Gazprom suutnud tekitada parajal hulgal erimeelsusi ning vastakat tegevust Euroopa riikide seas.
Nagu kirjutab Londoni Times, on mitmed lääneriikide diplomaadid Roomas murelikult jälgimas Berlusconi liiga tihedaid sidemeid Putini ja Liibüa liidri Gaddafiga. Retooriliselt on küsitud: kas Berlusconil teisi sõpru polegi? Võiks küsida ka teisiti: mis saab siis, kui 73aastane Berlusconi ühel päeval poliitiliselt areenilt taandub?
Kommentaarid | 4d03412f-c81c-4169-bcb6-9bf65ba3ef4b | http://markomihkelson.blogspot.com/2009/10/berlusconi-liigub-schroderi-jalgedes.html | nc21_web_2021 |
Kas 1866. aasta vallaseaduses on Jõgeva valla loomine selgesõnaliselt väljendatud? Ma ise ei ole seda seaduse teksti näinud. --Numbriga kärumees 16. september 2011, kell 12:55 (EEST)
Nimetatud vallaseadusega pandi sisuliselt alus kaasaegsetel põhimõtetel toimuvale kohalikule omavalitsusele. Vald sõnana oli olemas juba varem, kuid sisuliselt ei saanud rääkida vallast kui omavalitsusest. Ma ei usu, et kuskil oleks olemas protokoll, mis nimetaks 1866. aastal loodudu vallad. Seadus oli üleüldine ja käis kõikide Eesti- ja Liivimaa mõisavalitsuste kohta. --Mag 16. september 2011, kell 13:15 (EEST)
Kui vallad olid olemas juba enne, ainult nende staatus muutus, siis ei saa ju öelda, et nad asutati 1866. aastal. Mida ma tahtsingi öelda. --Numbriga kärumees 16. september 2011, kell 13:21 (EEST)
Kui see vald eksisteeris aastail 1866–1917, kas siis tuleks 1917–1939 eksisteerinud valla kohta eraldi artikkel teha? Mis toimus 1917. aastal? Praegu tulevad lingid 1939. aasta valla artiklist siia. --Numbriga kärumees 16. september 2011, kell 14:15 (EEST)
Kas see pitsat ei ole varasem? Sisetunne ütleb, et 19. sajandi lõpus oli see juba venekeelne. --Numbriga kärumees 24. september 2011, kell 12:16 (EEST)
1880.ndate lõpus olid veel eesti ja saksa keelsed kasutusel. Täpselt ei oska õelda, millal vene keelsetele üle mindi, aga jah 1890.ndatel olid juba venekeelsed. --Mag 24. september 2011, kell 12:25 (EEST) | 6a4a7b3e-e4ee-44d6-ab0d-78d701d49b35 | https://et.wikipedia.org/wiki/Talk:Jõgeva_vald_(Laiuse_kihelkond) | nc19_wikipedia_talk_2017 |
Enne SPS-i funktsiooni kasutamist peate SPS-i funktsiooni funktsioonihalduses sisse lülitama, lisama oma määramootori ning häälestama selle toetamiseks moodulid **Transpordihaldus** ja **Laohaldus**.
- **Hindamise metaandmete ID** valige alus, mida tuleks kasutada määra arvutamiseks. Näiteks võib teie hinnamäära arvutada vahemaa põhjal. Kui kasutate määramootori demoversiooni, võite selle välja tühjaks jätta.
- **Mootori klass** sisestage klassi nimi, mis loodi teie määramootori jaoks. Kui kasutate määramootori demoversiooni, sisestage *TMSSmallParcelShippingEngine. SmallParcelShippingRateEngine*.
81
82
Lisateavet vedajate seadistamise kohta vt teemast [Vedajate häälestus](.. /transportation/tasks/set-up-shipping-carriers. md).
1. Valige jaotises **Müügitellimuse read** varem seadistatud tellimuse rida ja seejärel valige **Varud \ > Reserveerimine**.
1. Märkige müügitellimuse number üles ja avage **Laohaldus \ > Töö \ > Kogu töö**.
1. Kuvatakse leht **Pakkimine**. Tootmisstsenaariumis skannib töötaja litsentsiplaadi või saadetise ID. Kuid selle stsenaariumi puhul avage leht **Kõik saadetised** ja otsige saadetise numbrit, mille äsja lõite. Seejärel sisestage see väärtus väljale **Numbrimärk või saadetis** lehel **Pakkimine**. Teise võimalusena sisestage saadetise ID, mille olete varem üles märkinud.
267 | 5ddc7b33-9251-4e56-91e7-1f0baa2cb0b0 | https://github.com/MicrosoftDocs/Dynamics-365-Operations.et-ee/blame/cce7556dcd2540d7ca948c4abd85c114e6caa3a9/articles/supply-chain/warehousing/small-parcel-shipping.md | nc23_web_2023 |
Orgaaniline näoseerum argaania ja roosiga 30ml
Luksuslik segu õlidest, mis sisaldab kasulikku argaaniaõli, roosgeraaniumi koos roosiõli tuntud omadustega. Antud kombinatsioon aitab võidelda keskkonnareostuse, päikesekahjustuse, tuule ja toksiinide poolt tekitatud kahjude eest ning on mõeldud naha toitmiseks, taastamiseks ja uuendamiseks. Antud seerum aitab vähendada peenemaid miimikajooni ning kortsusid, tugevdab naha elastsust ning kaitseb nahka venitusarmide eest. Kaitseb õhureostuse eest. Pehmendab nahka ja kortsusid. Vähendab nahaärritusi ja punetust. Rikas rasvhapete poolest.
Mõeldud eriti kuivale ja haprale nahal, mis vajab rohkem toitu puhtast argaaniaõlist. Argaaniõli toimib sebumina, mis reguleerib rasust nahka. Roosiõli on traditsiooniliselt kasutatud juba sajandeid kui õli, mis annab särava, värske ja nooruslikuma naha.
Antud toode tuleb tumesinises klaaspudelis, et kaitsta seda väärtuslikku õli UV kiirte eest. Lihtsamaks kasutamiseks on pudelil pihusti.
KASUTAMINE: kasuta hommikul ja õhtul naha toitmiseks ja niisutamiseks. | eaaffc6a-984b-4766-8ebb-f153c55cb9ba | http://www.rohegroup.ee/et/a/orgaaniline-naoseerum-argaania-ja-roosiga-30ml | nc19_web_2017 |
Olukord tööturul muutub tööandjate jaoks üha raskemaks
Kuna veel rakendamata tööjõuressurss järjest väheneb, tuleb uusi töötajaid järjest enam otsida teiste tööandjate juurest.
Kuna veel rakendamata tööjõuressurss järjest väheneb, tuleb uusi töötajaid järjest enam otsida teiste tööandjate juurest. See survestab omakorda palgakasvu, kommenteeris Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik pressiteate vahendusel tööturu statistikat.
"Tööturul on pinged kasvanud, kuna tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi. Tööealiste elanike arv väheneb Eestis väga kiiresti. Eelmise aasta jooksul vähenes tööealine rahvastik Eestis 7500 inimese võrra ehk Paide linna jagu," tõdes Elmik.
Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise, samas allpool Saksamaa, Rootsi või Taani taset, märkis ta. Seega on Elmiku sõnul Eestil veel ruumi hõive määra suurendamiseks, pakkudes näiteks teatud ühiskonnagruppidele senisest paindlikumaid töötamise võimalusi.
"Esimese kvartali numbrid näitavad, et palgad kasvavad Eestis jätkuvalt oluliselt kiiremini kui tootlikkus ehk SKP ühe hõivatu kohta," ütles Elmik BNS-ile.
Ta märkis, et Soomes on palgatase Eestiga võrreldes mitu korda kõrgem, nii et isegi, kui palgakasv jätkub Eestis senises tempos, kulub Soome tasemele järgi jõudmiseks veel väga palju aastaid. "Emigratsioon on vähenenud, kuna paljud, kes on soovinud välismaale minna, on seda juba teinud," tõdes ta.
Eesti tööturu statistika sisaldab välismaal hõivatuid, märkis Elmik. Neid oli esimeses kvartalis Statistikaameti hinnangul kokku 17 000, neist 11 000 Soomes.
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas hõivatute arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 17 000 inimese võrra ehk 2,9 protsenti. Hõive kasvust pool tuli teenindussektorist. Seda mõjutas Swedbanki hinnangul ilmselt töötajate registreerimise kohustuse sisseviimine eelmise aasta juulis. Maksu- ja tolliameti andmete järgi kasvas hõive suurematest tegevusaladest kaubanduses, turismisektoris ja puidutööstuses.
Töötute arv langes selle aasta esimeses kvartalis aastaga 12 000 inimese võrra ehk 6,6 protsendini. Töötuid oli selle aasta algul kokku 44 000, neist ligi 70 protsenti oli tööd otsinud üle aasta. | 4358818b-1eea-4e96-8e98-544caa10f333 | http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/olukord-tooturul-muutub-tooandjate-jaoks-uha-raskemaks | nc19_web_2017 |
..nimelt siis kostub selline tume kolks tagasillas kui tagurdad ja pidurit vajutad. Uuesti kohe sama asja korrates ei ole enam midagi. Kui aga olen juba õiges suunas sõitnud ja seejärel uuesti tagurdan ja pidurdan on jälle sama asi! Ei saa asjale pihta-kuu aega tagasi käisin stendis kontrollis,reguleerisin sillad,kõik oli ok. See jama on tekkinud mingi viimase nädala jooksul. Oskate miskit kosta!? Ette tänades!
Mul viskab ka seda aeg ajalt seda sama kolksu sisse. Ise arvan,et see tuleb käsipiduri trummli seest,seal vist liigub kaasa midagi ,mingi hetk. Aga 100% ei julge öelda.
Täiesti võimalik. Lase kõik võimalikud puksid üle kontrollida... neid pole seal mitte 1. Teiseks võivad kolksuda poolteljed. Kolmandaks lahti rebenenud tagasild mida ma ei usu sellise mikromootori puhul.... aga on juhuseid.
Toetan siinkohal Kristjanit omal oli sarnane probleem kui tagasild tahtis oma teed minna, muidugi mootorite vahe olemas aga ikkagi, käi kuskil kanali peal kandelambiga all ära ja pilt kohe selge kas tagasild hakkab minema või mitte.
lähim ülevaatus punkt abiks, loksutavad igas võimalikus suunas sillad läbi...mõni laseb sul kanalissegi ronida ja oma silmaga kaeda, mis vajab vahetust..oma silm on kuningas..mitte et Suvas rem. töökojas tõmmatakse kott pähe ja öeldakse et terve sild on pees,.. vaheta enamus välja
ok-aga mis puudutab ülevaatuspunkti siis see loksutamis aparaat mõningaid väiksemaid lõtke välja ei näita-endal täiesti kogemus olemas. ise olin all kanalis vaatasin kõike pealt-kõik väga heas korras. aga häirima jäi ikkagi mingi kobin. siis läksin sõbrale külla-auto tõstukiga üles,kangid vahele ja loksutama. tuli välja,et ühe poole sarniir ja roolivarda ots läbi-muidugi mitte hullult-aga oli tunda. kuna ma selline paras autopede olen ,et kõik peab olema kõige paremas korras siis vahetasime ära. ...ja mure murtud!! mainin ka siinkohal,et sai kontrollitud tagasild(ok) no sellest nüüd möödas juba kuu- poolteist pean ilmselt minema jälle külla mine tea mis üllatusmuna nüüd võib välja tulla ja jõulurahu ära rikkuda | fd4b7e8b-4591-49fa-b5e2-fcc9532fb1cc | https://foorum.bmwclub.ee/viewtopic.php?f=38&t=31571 | nc19_web_2019 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.68"> mul on 1 mure mul on sims 3 ja selle lisa ja seal see versioon 2.33 .... ja ükspäev mängisin ja mingi 1 vist ja siiis lülitab mängu välja <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.74"> Pane palun pealkirjaks mingi konkreetne mure! Nt et Mure simsi käivitamisega vm mitte Aidake pliiiiiiis!! See on ka foorumi reeglites muide. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.68"> ei oska kaa aidata, kuna ei saa su jutust mitte midagi aru, äkki seletaksid arusaadavamalt,kui abi tahad saada.. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.71"> olete lisanud mod/package kasuta faili/failid mis on nn vigane otsige see fail/failid ülesse ja eemaldage siis peaks käivituma. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.63"> NB! ennem kui lisate mingise PACKAGE formaadis faili veenduge et se fail sobib sinu versiooniga vastasel juhul võib tekkida viga, kus ei sa mängu. sammuti soovitan tõmmata asju sealt kus on kah kirjas mis versiooniga näiteks siit: http://nene.modthesims.info | 2184c78c-8abb-4523-ac63-41f82f7e7ece | https://timeforsims.forummotion.com/t795-mure-sims-3-ga | nc21_web_2021 |
Tere, otsin infot Albatross 321 MS kohta. Tegemist mootorpurjekaga, mille kohta pole netist infot leidnud. Kas võib olla mingi mõjuv põhjus, et neid müügis praktiliselt pole?
Teema pealkiri: Re: Albatross 321 MS - Kas kellegil kogemusi?
Postitatud: Pühapäev, 25 Veebr 2018 21:10
No kiirpilk guugli otsingusse näitab, et neid ikka on müügis. Südatalv pole ka ilmselt aktiivseim aeg müügipakkumiste osas. Ja kes teab, palju neid toodetud on.
Peangi silmas, kas on inimesi, kes on antud margiga kokku puutunud? Alus tundub huvitav, perega paras kruiisida. Kuid netist pole leidnud ühtegi kirjeldust.
Kes on foorumil | 824566d6-1828-44f0-b56e-fc00f1483b46 | https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?p=97501 | nc19_web_2019 |
spordisärgi trükk, logo kujundamine, reklaam taksodel, logo disain, reklaamtreilerid, 3d disain | b937ce3d-7b3a-4eef-bff5-2a57fd9c7973 | https://www.reklaam.ee/otsing?keywordspordis%C3%A4rgi+tr%C3%BCkk&tcompanies&windowType&id640&domain_id0&page0 | nc23_web_2023 |
1 hindajat
Paul Stanton (Dermot Mulroney) on mees, kellel on kõik mida õnnelikuks eluks vaja: ilus kodu, tütar ja naine, keda ta väga armastab. Kuid ootamatult puruneb see õnnemull, kui tema tütar jääb väga haigeks ning tal diagnoositakse taandarenenud kopsud. Ta vajab uut kopsusiirdamist niipea kui võimalik, vastasel juhul ta sureb. Haiglal kopsudoonorit pakkuda ei ole, niisiis peab meeleheitel isa selle ise leidma ja seda illegaalsel viisil. Selleks peab ta sõitma Mehhikosse, et seal konsulteerida illegaalse doktoriga, kes tegeleb doonorikaubandusega, kuid asi muutub keeruliseks, peagi hakkab tal Mehhikos tekkima probleeme, millest on võimatu mööda hiilida. | 0b273e85-2395-4b2e-a269-b23b00f2daf4 | http://www.filmiveeb.ee/filmid/5164/Hingus/ | nc21_web_2021 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.67"> Kogumiku "Kui mind üldse olemas ei oleks" lood pakuvad lapsele mõtlemise mängu olla keegi teine, mis peaks andma tõuke lapse fantaasiale. | 53cac585-4c02-4893-8a05-d50aa4d1f808 | https://villu.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?146210 | nc21_web_2021 |
Tallinna Kossuliigal on hea meel teatada, et meil sai valmis esimene partii mänguprotokolle!
2010/2011 hooajaks registreeritud võistkonnad saavad mänguprotokolle tasuta ning oma soovist tuleb teada anda aadressile info (ätt) kossuliiga . ee | 533cf6bb-46c9-48aa-bbd1-7a92ec43fe4a | http://www.kossuliiga.ee/?start=816 | nc19_web_2017 |
Galerii: Makedoonias hõivasid meeleavaldajad parlamendihoone
Meeleavaldajad hõivasid neljapäeval Makedoonia parlamendihoone, et protestida nende väitel ebaõiglase hääletuse vastu uue parlamendispiikri üle.
Meeleavaldajad on korraldanud pealinnas Skopjes igal õhtul meeleavaldusi alates patiseisuga lõppenud parlamendivalimisi detsembris. Nad on vastu Zaevi sotsiaaldemokraatide ja etniliste albaanlaste erakondade võimalikule koalitsioonile, milles nad näevad ohtu riigi rahvuslikkule ühtsusele.
Makedoonia on detsembris toimunu valimiste järel jätkuvalt valitsuseta. Kahel suurimal parteil ei ole parlamendis valitsuse moodustamiseks piisavat enamust ning nad peavad minema koalitsiooni albaania vähemuse parteidega, mis nõuavad albaania keele muutmist riigi teiseks ametlikuks keeleks.
Pikalt võimul olnud konservatiivid tõrjusid nõude viivitamatult tagasi. Konservatiivist president Gjorge Ivanov on keeldunud andmast opositsioonilistele sotsiaaldemokraatidele mandaati valitsuse moodustamiseks, kuniks viimased samuti keelduvad albaania erakondade nõudega.
Etnilised albaanlased moodustavad Makedoonia elanikkonnast neljandiku. Praegu tunnustatakse albaania keelt ametliku keelena piirkondades, kus vähemus on enamuses. Riigi tasandil albaania keelel riigikeele staatust ei ole. | 683b1204-6d25-414e-9674-6c8427690689 | http://maailm.postimees.ee/4094925/galerii-makedoonias-hoivasid-meeleavaldajad-parlamendihoone | nc21_feeds |
Ta kõneles mari keeles mari kirjakeele ja kirjanduse ajaloost ja tutvustas hiljem ka Soomes ilmunud mari- ja soomekeelset raamatut "Valge jumala tütred. Mari naine ja moderniseerimine".
Osalejad lugesid Sergei Tšavaini ja Valentin Kolumbi luuletusi mari ja eesti keeles ning vaatasid Aleksei Aleksejevi dokumentaalfilmi "Ohvriallikas", mis räägib Sverdlovski oblasti maridest. Väljas oli ka samateemaline fotonäitus.
Tartu Ülikooli doktorandid esitasid katkendi Jakov Maiorov-Šketani näidendist "Viltuse otsaga viisk". Õhtu lõppes mari mängude ja tantsudega. | 75d0eb49-e4a5-4148-a38d-360273987488 | http://ftp.eki.ee/index.php?id=19554 | nc19_web_2017 |
Segased lood
Stig Rästa / Fred Krieger
Me vahel sõda- sa ida, ma lääs; sa tuli, ma jää. Ja sellel lahingul ma lõppu ei näe, ei näe... Jääb mulle see arm, mis meenutab sind. Sa põgened kiirelt, kui poleks armastand mind. Ses lõputus kaoses üks kadunud hing... igatseb sind.
Refr. : Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood.
Su lemmikrelvaks hästi valitud laused, kus valed on ausad. Ja viimast rünnakut ma ootama jään, ja jään... mmmm... Jääb sulle see arm, mis meenutab mind. Ma põgenen kiirelt, sest liialt armastan sind. Ses lõputus kaoses üks kadunud hing... igatseb sind.
Tunnete peeglis ei takista meid lepitud reeglid, nii rikume neid,. Kui igatsust toita, end valu eest peita, nii kunagi leida, me rahu ei saa. | ecd182dc-31e3-4458-b7d1-b1fafcf241cb | http://laulud.ee/laul/segased_lood-723.aspx | nc19_web_2017 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.64"> Henriksson ütles, et saab aru, et inimestel on praegu väga raske, aga valitsus ei tee ühtegi otsust ilma põhjalikult kaalumata. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.66"> Soomes on räägitud riigi lukkupanemisest, aga 8. märtsil algavad piirangud pole veel mingi lukkupanek. Tegemist on pigem soovitusega võtta asja tõsiselt. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.57"> Soomes tuvastati eile reedel 720 uut koroonaga nakatumist. Henrikssoni väitel on see number ohtlikult suur. Olukord on läinud halvemuse suunas. Nüüd vaadatakse, mis juhtub tuleva nädala algul ja selle põhjal tehakse otsused. | bc519098-9500-4379-bf27-436a2bf4b3b2 | https://elulife.ee/soome-valitsus-on-valmistanud-ette-valjas-liikumise-keelu/ | nc21_web_2021 |
Jõudsin just Venetsueelast 3 nädalaselt reisilt tagasi(seljakotiga). Minul küll mingeid probleeme ei esinenud ja inimesed olid ka abivalmid ja lahedad. Raha saab edukalt lennujaamas vahetada kursiga 5-6BsF 1usd eest. Aga mugavam ja turvalisem on seda teha kuskil tuuri operaatori juures. Sai tehtud tiir Caracas-> Ciudad Bolivar-> Merida->Santa Fe->Cumana-> Carupano-> Santa Fe-> Caracas. Tuuridest sai tehtud Andgel Falls ja Los llanos ja sai proovitud canyoning'i. Seljakoti turiste kohtas vähe pmst ainult posadas või tuuridel, a'la ööbussis lambist turisti ei kohanud va. Merida. Väga vahva reis oli.
Tere Kuidas on mõtekam raha vahetada? Et kas see "must turg" toimib seal või peaks official kohas kohe ära vahetama? Tänud | 366fd37d-0f56-4101-a120-67a5bdfbe7eb | https://trip.ee/user/7291547 | nc19_web_2019 |
Homme algab rannahooaeg
31. mai 2012 ILJA SMIRNOV
Eile tehtud pildil näeb, kuidas sukelduja valmistub Narva Joaorus ohutut piirkonda märgistava poiga vette minema. Kui seal on töö tehtud, minnakse Narva-Jõesuu mereranda.
Narvas ja Narva-Jõesuus avatakse homme rannahooaeg. Tööks valmistuv rannavalve tähistab juba linnarandade ohutuid suplemiskohti.
Hooaja ametlik algus Narva ametlikus rannas Joaorus ning Narva-Jõesuu mererannas on sombusest ilmast hoolimata paika pandud. Supelhooaeg kestab 1. juunist 31. augustini.
Ootamatud veekeerised
Mõlema linna puhkajate ohutuse tagamiseks palgatud turvafirma USS Security esindajad tõmbasid eile selga sukeldumisülikonnad ning hakkasid akvatooriumis poisid välja panema. Turvafirma Narva piirkonna juht Vjatšeslav Lukin ütles Põhjarannikule, et suplemiseks ettenähtud piirkonna maksimaalne sügavus Joaorus on umbes 1,7 meetrit.
Hiljemalt homme asuvad mõlema piirilinna randade vaatlustornides valvesse rannavalve töötajad. Nende ülesandeks on lisaks uppujate päästmisele jälgida neile usaldatud territooriumil korda, osutada esmaabi, mõõta vee- ja õhutemperatuuri ning olenevalt hetkeolukorrast panna välja vajalikku värvi lipud: punased, kollased või rohelised.
Lukini sõnul on suplemine Narva Joaorus ainult esmapilgul ohutu. Reaalne oht tekib veesolijatele iga kord, kui Venemaa hüdroelektrijaam avab tammil lüüsid ja vee ülejäägi välja paiskab. Seda tehakse regulaarselt ja ette hoiatamata ning see kiirendab järsult veevoolu ja muidu vaikses suplusbasseinis tekivad veekeerised.
"Möödunud aastal tuli päästjatel üht neiut veest välja tuua," meenutas Vjatšeslav Lukin. "Ta ei uppunud ja püsis vee peal, kuid iga kord, kui ta üritas ranna poole ujuda, keerutas veevool teda kohapeal. Meie päästja ruttas talle appi, ent temalegi käis randa ujumine üle jõu. Nad mõlemad pääsesid vaid vastaskaldale ujudes (vastaskaldaks on maariba Joaoru ja Narva jõe põhisängi vahel, neid kahte akvatooriumi ühendab omavahel paar kanalit – I.S. ).
Tööd puudus ei ole
Lukin tuletas meelde, et samasuguse Eesti poolega kooskõlastamata veelaskmise tõttu sai 2010. aastal kannatada Narva-Jõesuu mererand, kuhu hulpisid tammil purunenud Narva veehoidla ujuvsaare jäänused.
Päästjate Narva piirkonna juhi sõnul on suurem osa supelrandades aset leidvatest juhtumitest siiski jalavigastused, alkoholitarbimine, koerte vette lubamine jms. | 3137665e-c475-4e5a-868f-f674c4be640d | http://pr.pohjarannik.ee/?p=4537 | nc19_web_2017 |
Kõrge jõudlusega sünteetiline kahetaktiliste mootorite õli, mis vähendab heitgaasi suitsusust " madal smoke". isesegunev, läbinud katalüsaatori testi Spetsifikatsioonid ja litsentsid SUPER 2T MZ 406: API TC; JASO FC; ISO-L-EGD; täidab nõudeid: Husqvarna | 045cc10a-12e3-4da5-a229-891c2352766e | https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/olid-tehnilised-vedelikud-2-he-taktilise/addinol-mz-406-super-2t-1l | nc23_web_2023 |
Hiinlased noolivad Tallinkit?
Tallink on selgelt müügis ning võimalikud ostjad võiksid olla kas hiinlased või suurim omanik Infortar, kirjutab Sami Lotila Soome investortele mõeldud väljaande Arvopaperi veebilehel, vahendab Äripäev.
Infortarile kuulub 38% Tallinki aktsiatest. Järgmine suurim omanik on Citigroup erinevate fondide kaudu, kuid tõenäolisem on, et panga investeerimistsükkel Tallinkis on lõppemas, kirjutab Lotila.
Ühe võimalusena viitab ta Hiina valitsuse loodud investeerimisfondile mahus 10 miljardit eurot, mida käis mullu Riias avamas Hiina peaminister Li Keqiang isiklikult. Fond on mõeldud investeeringuteks Kesk- ja Ida-Euroopasse ja võib olla üks huviline.
Infortari puhul olla Lotila väitel juba aastaid sellest vaikselt juttu olnud, et Tallinki suuromaniku huvi laevavedude vastu on tasapisi hääbumas. | 4fc6e5e3-060a-4394-a907-74f432a3a9be | http://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=79000234 | nc19_web_2017 |
Kia ja Hyundai plaanivad päikesepaneelkatused tuua tavaautodesse
Tänapäevaste elektriautode tulekust saadik on autotootjad uurinud võimalust integreerida nendesse päikesepaneele. Mitmed on üritanud, kuid Kia ja Hyundai hinnangul on just nemad nüüd need, kes on jõudnud antud tehnoloogiaga tarbeautodes revolutsioonini. | da653a50-1d72-4d55-badb-069c78a5cdba | https://forte.delfi.ee/note.php?id=84193859&url=%2Fnews%2Fauto%2Farticle.php | nc19_web_2019 |
Vajalik valada vana betoonpõranda peale ca 3 cm2 uus põranda alus. Vana betoonpõranda peale paigaldatud küttetorustik. Põrandapinda kokku 70m2. Kolm ruumi, mis ühendatud. Põrand peab olema sile, arvestades, et selle peale saaks kohe paigaldada põrandakatte. Pesuruumis peab arvestama vajaliku kallakuga.
Hinnapakkumine on tehtud 5 cm paksusele betoonikihile. Väiksemat ei saa valada, sest kaitsekiht jääb liiga väikseks ja põrand hakkab pragunema(Pole võimalik anda garantiid). Hinnas on arvestatud kiudbetooniga, sest rauda ei ole võimalik panna.
Tahaks nii vähe kui võimalik. Muidu jäävad ruumide tasapinnad väga erineva kõrgusega. Kaalusime ka freesimist aga see on liiga töömahukas. Toru 1,6 ja all betoon. Mis poleks see põhjus miks peaks paksem olema? | 62b1453f-9485-454c-adee-1e1dbacedd10 | https://ehitus.hange.ee/hange/35107/betoonitaad/ | nc19_web_2019 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.68"> Toodet ei ole hinnatud. Hindamiseks või kommenteerimiseks pead olema sisse logitud. | 706c0b2c-e507-4cf2-99ec-cc861c85522f | https://fitshop.fitness.ee/treeningvahendid-muu/0/readmore/1697/Fitbi/ | nc21_web_2021 |
Abbey Stop Nordic need otsikud sobivad käimiskeppidele. Valmistatud kõrge kvaliteediga, vastupidavast kummist.
Toote väline kvaliteet on hea. Kuidas kulumiskindlus vastu peab, näitab aeg. | f52cd3dc-f135-4bc4-be9c-d16ed6eaf40d | https://kaup24.ee/et/sport-puhkus-turism/spordikaubad/kaimiskepid-matkakepid/antgaliai-vaiksciojimo-lazdoms-abbey-stop-nordic-2?id1823014&versionfull | nc23_web_2023 |
Keskkonnaspetsialist Lembe Reiman tuvastas lagastaja.
"Jalutasin peale tööaega Harku metsas. See on väga inimesterohke ala, seal liigub palju nii tervisesportlasi kui ka lihtsalt jalutajaid," kõneles Harku vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Lembe Reiman.
Seda enam jahmatas teda, et keegi oli kallutanud koormatäie jäätmeid otse tee kõrvale metsa alla. "Tegu oli ilmselt garaažikoristuse jäätmete, vanade autoosade, kaltsude ja muuga," meenutas Lembe Reiman.
Kuigi oli tööväline aeg ja tegu naaberomavalitsuse territooriumiga – laga oli valatud Tallinna linna Nõmme linnaosa territooriumile, sadakond meetrit Harku valla piirist –, asus keskkonnaspetsialist prügikuhjast toojale viitavaid andmeid otsima. Laga seest leidis ta arve, mille andis mupole.
Tänaseks on mupo süüdlase tuvastanud ja teda trahvinud. Tegemist oli Okidoki lehekülje kaudu teenust osutanud algaja ettevõtjaga. | f791a18e-4a72-4ee4-8b84-e0a953393861 | https://www.harjuelu.ee/harkus-tabati-lagastaja/ | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.84"> 18. oktoobril kell 16.00 toimub esimene TÜ infoühiskonna keskuse veebiseminar. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.76"> Esimeses vestlusringis arutlevad Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma, meediauuringute professor Andra Siibak ning interpersonaalse ja hariduskommunikatsiooni lektor Kadri Ugur stuudios teemadel: <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.66"> Väljastpoolt stuudiot edastavad oma mõtteid keeletehnoloogia teadur Kadri Vider arvutiteaduste instituudist, Malmö ülikooli vanemõppejõud Pille Pruulmann-Vengerfeldt ning IT-õiguse lektor, infoühiskonna keskuse idee algataja Helen Eenmaa-Dimitrieva. | 09ae8540-06ec-44be-bcb7-d55d9033a4f8 | https://sotsiaalteadused.ut.ee/et/uudised/veebiseminar-uurib-infouhiskonda?language=en | nc21_web_2021 |
Hinnanud külastajad pärast oma peatumist majutusasutuses Casa bonita in the center of Volos. | 630d5a62-3fa1-4836-a83b-0e0547144755 | https://www.booking.com/hotel/gr/casa-bonita-in-the-center-of-volos.et.html | nc23_web_2023 |
<p heading="1">Kuuba kihab kuuldustest, et Fidel Castro on surnud</p><p heading="0">Eile täitusid Kuuba ja Twitter kuuldustega, et pikemat aega avalikkuse eest kadunud Fidel Castro (88) on surnud.</p><p heading="0">Castro surmast on ka varem korduvalt - ja ekslikult - sotsiaalmeedias teada antud, kirjutab Financial Times.</p><p heading="0">Seekord võib vähemalt osaliselt olla põhjuseks tõsiasi, et hiljuti suri Keenias tuntud poliitiku poeg Fidel Castro Obinga.</p><p heading="0">Kuulujutte on aga toitnud ka asjaolu, et Fidel ei ole avalikult kommenteerinud diplomaatiliste suhete taastumise võimalust USAga.</p><p heading="0">Samuti ei ilmunud Fidel välja, kui Havannasse naasesid kolm USAs vangist vabastatud kuubalasest luurajat, keda Kuuba valitsus peab kangelasteks.</p><p heading="0">Tervise poolest põdurat Fidel Castrot nähti viimati avalikkuse ees möödunud aasta 8. jaanuaril. Juulis võõrustas ta Hiina presidendi Xi Jinpingi ja viimase Vene ametivenna Vladimir Putini omavahelisi kõnelusi.</p> | 30d7a30f-07c0-4594-9112-2d3124486fbb | http://www.postimees.ee/3051321/kuuba-kihab-kuuldustest-et-fidel-castro-on-surnud | nc23_timestamped |
Tartu Jaani kiriku konserveerimis- ja restaureerimistööd, krohvikihi alt päevavalgele tulnud kaunistused. | 52fbb1bc-ba41-4338-9733-0f01437a9306 | https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing&details%5Bkeyword_id%5D79945&search_typeFilms | nc23_web_2023 |
"Lootsime tõesti rohkemat," tunnistab 2600 elanikuga Tähtvere vallavanem Rein Kokk. "Eks ma pean nüüd üksinda volikogus seda aktiivsem olema, et ka maarahva häält kuulda oleks ja vajadustega arvestataks." Tähtvere vallast kandideeris kaks inimest Keskerakonna ja kaks Reformierakonna nimekirjades. Taktika oli vältida oma vallarahva poolt antavate häälte hajumist, kuid ka neli kandidaati oli vist liialt palju.
Kokk kogus 161 häält ja oli seitsme Keskerakonna nimekirjas Tartu linnavolikokku valitu hulgas oma häältesaagilt kuues. | 916ee080-5438-4b3a-8943-841bc5c61281 | http://digileht.maaleht.delfi.ee/paevateema/tartu-linnavolikokku-paases-vaid-uks-vallainimene?id=79856492 | nc19_web_2017 |
Kui sünagoogid põlesid
9. november 1938 on end ajalukku jäädvustanud halastamatu tapatöö algusena – 70 aastat tagasi algas sellel ööl suurim juutide tagakiusamine, mis kulmineerus Teise maailmasõjaga. Kristalliöö sündmused on märgiks piiritust kurjusest ja egoismist.
Eelmärgid Saksamaal diskrimineeriti piiblirahvast juba alates 1933. aastast. Juudi arstid või advokaadid pidid oma ameti maha panema, mis sundis tollal lahkuma 37 000 juuti. Pärast 1935. a rassivahesid legaliseerivate Nürnbergi seaduste väljaandmist müüsid paljud juudid oma ettevõtted – muidugi alla turuhinna. 1937 nõudis Himmler avalikult "Saksamaa juudivabaks muutmist", mille põhjuseks ta tõi nende liigse võimukuse tööstuses ja kaubanduses. Tollane majandusminister Schacht vaidles küll vastu, kuid mees kõrvaldati ametist ning asendati Göringiga. 1938. a märtsis sisenes Wehrmacht Austriasse ning Suur-Saksamaa seaduste alla kuulusid nüüd ka sealsed juudid – ühtekokku 540 000 inimest. Viini elanikkonnast 9% moodustasid juudid, nii et Saksa sõduritel oli küllaga tegemist nende poekeste ja kontorite rüüstamisega. Suve lõpuks pidid rikkamad juudid finantsametile oma varandusest detailse aruande esitama. Kogu juutide varandust hinnati 8,5 miljardile riigimargale, lisaks väärtpaberite kogusumma umbes 4,8 miljardit riigimarka. Natsionaalsotsialistlik valitsus plaanis nõuet vahetada varandus riigi väärtpaberite vastu, et ühelt poolt vähendada riigi eelarvedefitsiiti ja teisalt finantseerida röövitute pagendamist välismaale. Sügisel põgenes Saksamaalt kokku umbes 54 000 juuti.
Kaitsemärgi varjus Alates 28. märtsist taandati juudi kogudused seltsideks, kellel polnud mingisuguseid õigusi ja kelle hooned ei seisnud enam riigi kaitse all. Juudi äridele pidi olema kirjutatud "juut" või need tuli märgistada Taaveti tähega. Seda tutvustati kui "kaitseabinõu", kuid tegelikkuses tegi see juutide leidmise hoopis lihtsamaks. 1938. a juunis nõuti sünagoogide lammutamist – esmalt Münchenis, siis Nürnbergis ja seejärel Dortmundis. Oli ka kuulda, et juute taheti saata koonduslaagritesse. Riigikaitseamet nõudis rikaste juutide nimekirju ning juudi rabid pidid koguduseliikmete nimed ja aadressid üles andma. 15. juunil viidi Berliinis äkk-korras laagrisse 1500 juuti. Juutidel oli kohustus kanda kaasas "tunnuskaarte", alates 17. augustist pidi meestel olema teiseks nimeks Israel ja naistel Sara, 5. oktoobrist nõuti nende isikutunnistustel punase pitseri "J" olemasolu. Need tunnusmärgid võimaldasid juutide kiiret vahistamist ja deportatsiooni ning nende vara riigistamist.
Atentaat Oktoobri lõpus aeti Saksa riigis elavast umbes 70 000 Poola juudist välja ligikaudu 18 000, paljud neist vaesunud. Suur osa võeti juudi kogudustesse vastu, umbes 7000 viidi aga põgenikelaagrisse. Pariisis elav juudi noormees Herschel Grynszpan, kelle vanemad olid laagrisse viidud, tulistas 7. novembril Saksa saadikut, kuul tabas aga natsionaalsotsialistlikusse parteisse kuuluvat sekretäri Ernst Eduard vom Rathi, kes suri 9. novembril. Atentaati toodi nüüd rõhutatult ametlikuks põhjuseks, mis õigustas juutide ja nende omandi vastast tegevust. Lihviti ka üleilmse juutide vandenõu teooriat. Kuigi teade atentaadist jõudis avalikkuseni alles 8. novembril, hakkasid SS-lased Kurhessenis ja Magdeburgis juba 7. novembril juutide vastu tegutsema. Kasselis ja selle ümbruses pandi põlema esimesed sünagoogid. 9. novembril põlesid juba mitmel pool ka kogudusehooned – juutide vastu teostati organiseeritud rünnakut. Õhtul kell 21 tuli teade Pariisi diplomaadi surmast. Tund aega hiljem pidas Goebbels antisemiitliku kõne, mis andis vaba tee igasugusele spontaansele juudivastasele tegevusele. Kell 23 algasid telefonikõnede ja telegrammide õhutusel pogrommid üle kogu Saksamaa. Juute, eriti varakaid, lubati vahistada nii palju, kui ruumid seda võimaldasid. Rünnaku alla jäid esmalt juutide ärid ja ettevõtted, seejärel ka kodud. Rünnakrühma meeste juhitud kambad tungisid korteritesse, lõhkusid sisustuse ja võtsid kaasa raha ning väärtpaberid. Nii meeste kui naiste kallal tarvitati vägivalda ja paljud neist vahistati. Järgmisel varahommikul deporteeriti 30 000 varakamat ja nooremat meest Buchenwaldi, Dachau ja Sachsenhauseni laagritesse. 10. novembril pogrommid jätkusid, eriti ägedalt Austrias ja riigi maapiirkondades. Siin-seal aeti juute sünagoogidesse ja mõnitati neid seal mitmel moel. Ühtekokku hävitati 1406 sünagoogi ja palvekoda. Juutide ettevõtteid, ärisid, kortereid ja surnuaedu läks pogrommide ohvriks 7500. Pogrommiööl hukkunute arvuks loetakse 400, sealhulgas oli ka enesetappe. Koonduslaagrid nõudsid omakorda sadu ohvreid, paljud lasti kohe laagrisse jõudes maha, mitusada hukkus põgenemisel. Enamik vahistatuid lasti 1939. a augustis vabaks, tingimusel, et nad riigist lahkuvad. Enne sõja algust lahkus Suur-Saksamaalt üle 200 000 juudi, rohkem kui eelneva viie aasta jooksul kokku. Väljarändeks vajalik viisa saadi tihti mustalt turult.
Reaktsioonid Välisriikidest tuli 10. novembril ligi 100 protestinooti Berliini, mida seal aga suuresti ignoreeriti. USA kutsus 14. novembril tagasi oma saadiku Berliinist ja New Yorgis toimus ohvrite mälestuseks demonstratsioon. Paljud välismaised ettevõtted lõpetasid kaubanduslepingud Saksamaaga. Mittejuutidest elanikkond reageeris sündmustele erinevalt: paljud vaatasid röövimist ja lõhkumist jahmunult pealt, rahvusteadlikud hitlerinoored lõid aga kividega aknaid sisse. Ka vastupidiseid näiteid oli: üks politseiametnik päästis Berliini uue sünagoogi põlemisest, viidates hoone muinsuskaitseväärtusele. Kirikutelt ei tulnud juutide kaitseks üldiselt mingeid ametlikke noote. Ühelt poolt jaatasid pastorid partei rahvuspoliitilist joont, teisalt oli neil hirm omaenese eksistentsi pärast. Oma osa mängis siin ka kirikute traditsiooniline suhtumine juutidesse. Üksikud kristlased palvetasid juutide pärast, näiteks tollane Berliini toompraost Lichtenberg, samuti Julius von Jan, külapastor Württembergist, kelle jutlust palvepäevast 16. novembril 1938 tänapäevani tsiteeritakse. Jan maksis selle eest rängalt – teda piinati, mitmed juutidega tolerantsed pastorid sattusid koonduslaagrisse. 12. novembril otsustati partei kõrgeimal tasandil Saksamaa lõplikult juutidest puhastada. Novembripogrommid üle elanud juudid pidid oma varandusest loobuma. Saadud miljarditega hakati finantseerima Teist maailmasõda – ja sellega tegelikult ka suurpuhastust juutide hulgas. Aasta hiljem, 9. novembril 1939 tuli juutidele ametlik käsk jätta oma kodud, koguneda jaamadesse ja valmistuda deportatsiooniks.
Mälestuspäev 9. novembrit tähistatakse Saksamaal juutide mälestuspäevana juba alates 1945. aastast. 1978. a saavutas sündmus ootamatult suure populaarsuse, kui märgiti 40 aasta möödumist Kristalliöö sündmustest. Kui eestlastel on üldiselt kombeks sellel päeval mardipäeva pidada, siis Bonni eestlaste jumalateenistusel meenutati nii juutide kallal toime pandud veretööd kui ka kõiki Teises maailmasõjas või põgenemisel hukkunud eestlasi.
Saksamaa saatuslik päev 9. novembril 1848 lasti Viinis maha poliitik Robert Blum, üks Saksa revolutsiooni eestvedajaid. 1918. a toimus sel päeval Novembrirevolutsioon, kukutati keiser Wilhelm II ning kuulutati välja vabariik. 1923 andis natsionaalsotsialism endast esimest korda märku Hitleri-Ludendorffi putšina. 1989 toimus ometi ka midagi positiivset – sel päeval langes Berliini müür ja algas Saksamaa taasühinemine.
Üks kommentaar artiklile "Kui sünagoogid põlesid" Autor oleks võinud enne artikli kirjutamist tutvuda antud teemaga veidi põhjalikumalt ja mitte ainult endale masohhistlikult tuhka pähe raputavate saksa autorite ning holokaustivabrikantide kirjutistele tuginevalt. Ainult üks faktiviga nendest kümnetest, mida siit leida võib: HJ organisatsiooni liikmetel oli keelatud osaleda nendes rahva spontaansetes väljaastumistes, käsk tuli Baldur von Schirachilt isiklikult. | d9710643-fabf-438c-af4a-1a4532f154f4 | http://www.eestikirik.ee/?p=6219 | nc19_web_2013 |
JAM INVEST OÜ Aktiivne <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.73"> JAM INVEST OÜ on registreeritud 15.03.2012. Ettevõtte staatus on aktiivne. 2019. aasta müügitulu oli 115 115 eurot. JAM INVEST OÜ müügitulu on 2018. aastaga võrreldes tõusnud. Kasumimarginaal 2019 on 20,54 %. See on 2018. aastaga võrreldes tõusnud. Ettevõtte tegevusala on hoonehalduse abitegevused. | 37262ae6-7415-468f-9bc0-e5646f95f015 | https://krediidiraportid.ee/jam-invest-ou | nc21_web_2021 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.63"> siinsed uued elanikud kuraažikad - punnis pruunis silmadega, tätoveeritud, valju jutu ja kampades kulgevatena. Põliselanikel ei ole võimalusi nende keskel ennast inimesena tunda. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.69"> Mõni naine on juba 60-selt babulja. Mis puudutab aga 38-selt sünnitamisse, siis lugesin artiklit Venemaa naisest, kes rasestus ja sünnitas loomulikul teel 60-selt! <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.71"> Ukrainlane on kuraasikas ,araablane on keevaline, itaalane on temperamente aga eesti mees on närvihaige? Eesti naiste arvates. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.90"> Seekord sai päris asjalikku artiklit lugeda! Muidu Anul ees ikka mingid ,,mullikeste,, puhujad,nõiar,eneseimetlejad,......................... kes mind ei huvita!! Seekord OK! | d93d860c-3874-470d-838c-d6f3b933ba3b | https://www.ohtuleht.ee/1036485/kommentaarid | nc21_web_2021 |
– võttes arvesse oma 22. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni kollektiivlepingutega seotud väljakutsete kohta ELis(2);
– võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uuendatud pühendumine sotsiaalsele Euroopale: sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse avatud kooskõlastusmeetodi tugevdamine" (KOM(2008)0418);
– võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused: uuendatud strateegia" (KOM(2008)0420);
– võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist "Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus" (KOM(2006)0574) ja Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide tuleviku – nende rahastamise ja individualiseerimise suundumuse kohta(4);
– võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2007. aasta teatist "Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute aktiivse kaasamise edendamine" (KOM(2007)0620) ning Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis;(5)
– võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1992. aasta soovitust 92/442/EMÜ piisavate toimetulekuvahendite ja sotsiaalabi ühiste kriteeriumide kohta sotsiaalse kaitse süsteemides(6);
– võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatist "Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu" (KOM(2007)0359) ja Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta(7);
– võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni naiste ja vaesuse kohta Euroopa Liidus(10), ning selles toodud vaesuse mõistet;
– – võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(13) ja eriti selle sätteid sotsiaalõiguste kohta ning EÜ asutamislepingu artiklit 136;
– võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2006. aasta rohelist raamatut "Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel" (KOM(2006)0708);
– võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2001. aasta rohelist raamatut "Ettevõtte sotsiaalse vastutuse raamistiku edendamine Euroopas" (KOM(2001)0366), komisjoni 22. märtsi 2006. aasta teatist "Majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse rakendamine, muutes Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse eeskujuks" (KOM(2006)0136); ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta – uus partnerlus(14);
– võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta deklaratsiooni tänavakodutuse kaotamise kohta(15);
A. arvestades, et praegusest finants- ja majanduskriisist tulenev peamine negatiivne tagajärg ELi jaoks on töötuse dramaatiline kasv, mis kõige tõsisemalt tabab kõige haavatavaid ühiskonnarühmi; arvestades, et töötuse kõrgema tasemega kaasneb vaesuse ja tervishoiuga seotud ebavõrdsuse, tõrjutuse, kuritegevuse, ebakindluse ja usalduse puudumise kasv;
B. arvestades, et vaatamata finantskriisile seisis EL juba silmitsi raskustega, mida tingisid nõrk majanduskasv, plahvatuslik demograafiline olukord ning probleemid osalemisega järjest globaliseeritumas maailmamajanduses;
C. arvestades, et 2007. aastal jättis koolitee pooleli 15,2% Euroopa kodanikest vanuses 18–24 eluaastat;
D. arvestades, et paljude inimeste jaoks ELis ei taga tööhõive endiselt teed vaesusest välja – 2006. aastal elas 8% töötavatest inimestest vaesusriskis;
E. arvestades, et 2006. aastal elas 16% Euroopa kodanikest vaesusriskis; arvestades, et eriti haavatavad on lapsed, suured pered, üksikvanemad, töötud, puuetega inimesed, noored, eakad, etnilised vähemused ja rändajad;
F. arvestades, et naised seisavad jätkuvalt silmitsi suurema vaesusohuga kui mehed, mis on tingitud nende majanduslikust sõltuvusest, naiste ja meeste palgaerinevusest tööturul ning naiste suuremast osakaalust madalalt tasustatud töökohtadel; arvestades, et antud olukord suurendab vaesuse jätkumise ohtu järgmiste põlvkondade jaoks;
G. arvestades, et viimaste aastate hinnatõusud on avaldanud märkimisväärset mõju leibkondade eelarvetele ja on ebaproportsionaalselt puudutanud haavatavaid ühiskonnarühmi;
H. arvestades, et mitmete uuringute (nt sihtasutuse Russell Sage Foundation tööhõive tulevikku käsitlev uuring) kohaselt võib iga neljas enim arenenud majandustes töötav inimene teha varsti madalalt tasustatud tööd ja leida end suurenevas vaesusohus; arvestades, et madalalt tasustatud tööd näivad olevat paljuski ühetaolised, kuna need toimivad tihti ebastandardse töösuhte kujul, asetades suuremasse ohtu väheste oskustega töötajad, osalise tööajaga töötajad, naised, sisserändajad ja noored töötajad; arvestades, et tendents teha madalapalgalist tööd kipub minema üle põlvkonnalt põlvkonnale, ning arvestades, et see piirab ligipääsu heale haridusele, kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja muudele põhilistele elutingimustele;
I. arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 2 sätestatakse, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus kuuluvad Euroopa Liidu põhiväärtuste hulka;
J. arvestades, et EL seisab silmitsi demograafiliste muutustega, mille tähtsaimateks joonteks on keskmise eluea pikenemine ja madal sündimus, kuigi mõned riigid näitavad märke nimetatud suundumuse muutumisest;
K. arvestades, et demograafilistest muutustest tingituna eeldatakse ülalpeetavate vanurite suhtarvu kahekordistumist aastaks 2050, mis mõjutab eelkõige rahvastiku füüsilist ja vaimset tervist;
L. tervitab komisjoni 2008. aasta demograafiaalast aruannet vananeva ühiskonna sotsiaalsetele vajadustele vastamise kohta (SEK(2008)2911), milles tunnistatakse hooldajate keskset rolli ühiskonnas; kutsub komisjoni üles arvestama tugevaid sotsiaalseid argumente hooldajate kaasamiseks tulevaste poliitikate kujundamisse;
M. arvestades, et finantskriisi mõju reaalmajandusele ei ole täielikult teada, kuid et ELis 5 miljoni töökoha loomise eesmärki ajavahemikus 2008–2009 on võimatu saavutada; arvestades, et majanduslangus toob kaasa suurema tööpuuduse ja kindlasti ka suurema vaesuse, ning paneb proovile Euroopa sotsiaalmudelid;
N. arvestades, et kasvav finants- ja majanduskriis põhjustab kasvavat töötust ja ebakindlust, mille tingimustes on sotsiaalne ühtekuuluvus kogu Euroopas märkimisväärse surve all, mida iseloomustavad sotsiaalsed lõhed ja pinged paljudes liikmesriikides
O. arvestades, et EL on pühendunud keskkondlikult ja sotsiaalselt säästva arengu eesmärgile, ja arvestades, et sellest pühendumusest tulenevaid võimalusi töökohtade loomiseks tuleks täiel määral ära kasutada;
P. arvestades, et sotsiaalne dialoog võib osutuda oluliseks majanduskriisi tõttu süvenevast usalduskriisist üle saamiseks, kuna paljud inimesed meie ühiskonnas tunnevad hirmu tuleviku ees; arvestades, et võrdselt tuleb tähtsustada ka neid, kes on juba tõrjutud ja kelle praegune olukord praeguses kriisis halveneb;
Q. arvestades, et ELi sekkuvam institutsiooniline kord, mida iseloomustab teataval määral tulude ümberjaotamine ja ühine arusaam "Euroopa sotsiaalmudelist", avaldab positiivset mõju miljonite meeste ja naiste tööelu kvaliteedile, kes töötavad meie tööturgude ebasoodsamate tingimustega osas;
R. arvestades, et riiklike õiguslike ja kokkuleppeliste raamistike – mida iseloomustavad tasakaalustavad tööseadused ja kollektiivlepingud, mis reguleerivad kõnealuseid mudeleid – austamine on süsteemide mitmekesisuses ühtlustatud väärtuste eeltingimuseks;
S. arvestades, et kollektiivläbirääkimistel osapoolte määratletud eeskirjad ja kord ebatüüpiliste töösuhete puhul enam ei kehti;
T. arvestades, et uus sotsiaalmeetmete kava peaks põhinema põhimõttel, et tulemuslik sotsiaalpoliitika aitab kaasa majanduskasvule ja jõukusele, ning arvestades, et see võib samuti aidata taastada kodanike vähenevat toetust ELile;
U. arvestades, et kahetsusväärsel viisil ei käsitleta uues sotsiaalmeetmete kavas üldhuvi pakkuvate sotsiaalteenuste õiguskindluse küsimust;
V. arvestades tõsist muret, mida on väljendatud seoses uue sotsiaalmeetmete kava rolli ja nähtavuse, sealhulgas selle eesmärgi ja järelkontrolli teostamise ebaselguse ning sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetodi olulisuse vähenemisega;
W. arvestades, et kuna Euroopa sotsiaalmudelid on väärtuste ühtsus süsteemide mitmekesisuses ja need kuuluvad üldjuhul liikmesriikide pädevusse, tuleb EÜ asutamislepingus sätestatud sotsiaalse Euroopa eesmärke ja reformilepingus sisalduva põhiõiguste harta eesmärke rõhutada ELi kõikehõlmavate eesmärkidena, juhul kui soovitakse vastata kodanike ootustele ja kartustele; arvestades, et järjestikustel Euroopa Ülemkogu kevadistel kohtumistel korrati eesmärki kaotada vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning vajadust tugevdada Lissaboni lepingu sotsiaalset mõõdet; arvestades, et ühe riigi sotsiaal- ja tööhõivepoliitika ebaedu ja edu mõjutavad ka teisi liikmesriike, mistõttu tuleb ELi ja liikmesriikide suhtlemise keskmesse asetada arutelu Euroopa sotsiaalmudeli reformi üle,
X. arvestades, et põhitähelepanu tuleb pöörata majanduskasvu ja tööhõive strateegia suutmatusele vähendada vaesust, mis hetkel puudutab 78 000 000 vaesuses elavat inimest, ning kasvavale ebavõrdsusele; arvestades, et EL peab tegema edusamme seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ELi ja riiklike sihtide väljatöötamisel ja rakendamisel ning põhilistes valdkondades, kus praegu on näitajad olemas, kui soovitakse inimesi veenda selles, et EL on olemas esmalt inimeste ning seejärel ettevõtjate ja pankade teenimiseks;
Y. arvestades, et mitmes Euroopa Ühenduste Kohtu menetluses on väljendit "sätted, mis on olulised poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku korra kaitsmiseks" kasutatud ilma selgituseta, kes saab selles osas otsustada, millised sätted on olulised liikmesriigis üldiste avaliku korra normide kaitsmiseks;
Z. arvestades, et Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriik ei saa ühepoolselt määratleda avaliku korra mõistet ega kehtestada ühepoolselt kõiki oma tööseaduse kohustuslikke sätteid teises liikmesriigis asutatud teenuste osutajate suhtes, ning arvestades, et ei ole selge, kellele kõnealune pädevus kuulub, kui see ei kuulu liikmesriikidele;
arvestades, et puudub selge erinevus allhanketöö, kahtlase äri ja selliste teenuste osutamise vahel, mis põhinevad seaduslikel lepingutel füüsilisest isikust ettevõtjatega; arvestades vajadust käsitleda pettuste ning tõeliste tsiviil- ja kommertslike ärisuhete vahelist erinevust;
Prioriteetsed tegevused
Euroopa sotsiaalmudelid
1. majanduslangusest tulenevalt kutsub nõukogu ja komisjoni üles kinnitama tugeva sotsiaalse Euroopa tähtsust, mis hõlmaks jätkusuutlikku, tulemuslikku ja tõhusat sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat; palub komisjonil töötada ajavahemikuks 2010–2015 välja ambitsioonikas sotsiaalpoliitika tegevuskava;
2. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks inimväärset tööd käsitleva ühtse poliitikakava kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;
3. rõhutab, et praegustel rasketel aegadel on oluline asetada töökohtade loomine ja edendamine sotsiaalmeetmete kava kõige tähtsamale kohale; on seisukohal, et suurem paindlikkus töökohal on praegu tähtsam kui kunagi varem;
4. kutsub komisjoni kombineerima uut sotsiaalmeetmete kava teiste algatustega, nagu näiteks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti, Euroopa noortepakti ja Euroopa Pereliidu algatusega, et ebasoodsas olukorras olevatel sotsiaalsetel rühmadel oleks parem juurdepääs sotsiaalsetele hüvedele;
5. on mures selle pärast, et komisjoni teatises esitatud meetmed ei ole piisavalt ühtsed, et mõjutada praeguseid vaesuse ja tõrjutuse tasemeid ELis ning asuda lahendama praeguseid sotsiaalse ühtekuuluvuse ees seisvaid probleeme;
6. avaldab kahetsust eelkõige selle üle, et komisjoni teatises puuduvad ettepanekud järgmiste küsimuste – mis on üliolulised tasakaalu saavutamiseks majandusvabaduste ja sotsiaalõiguste vahel – kohta:
– direktiiv, millega tagatakse põhilised tööõigused kõigile töötajatele, vaatamata nende tööalasele staatusele, et kaitsta järjest suurenevat hulka ebatüüpilisi töötajaid;
– nõukogu direktiivi läbivaatamine, mida täiendab sooliselt neutraalse töö hindamise süsteem, et vähendada meeste ja naiste palgaerinevust nii majandussektoritesiseselt kui ka nende vahel;
7. rõhutab vajadust arendada edasi miinimumstandardeid tööõiguses; on teadlik, et ei majandusvabadusi ega konkurentsieeskirju tohiks asetuda ettepoole põhilistest sotsiaalõigustest;
8. märgib, et sotsiaalpoliitika peaks hõlmama selliseid olulisi tegevusi nagu parema tasakaalu leidmine suuremate sotsiaalsete õiguste ja turuvabaduse vahel, võitlus diskrimineerimise vastu, võrdõiguslikkuse edendamine, Euroopa sotsiaalmudelite ajakohastamine ja reformimine, suurendades samas nende väärtust;
9. märgib, et selle piiritlemine, mis määrab kindlaks liikmesriigi "sätted, mis on olulised poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku korra kaitsmiseks", on poliitiline küsimus ja tuleks määratleda demokraatlikult seadustatud protsessi käigus; kutsub seepärast komisjoni üles algatama avalikku arutelu, et selgitada, mis määrab kindlaks kõnealused üldised avaliku korra normid, ja esitada vajadusel õigusakti ettepanek;
10. on seisukohal, et praegu ei ole aeg sotsiaalkulutuste kärpimiseks, vaid pigem tuleb tugevdada struktuurireforme; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks toetama liikmesriikide sotsiaalmudelite infrastruktuure, sealhulgas üldhuvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid, kinnitades kui tähtis on tagada neile üldine juurdepääs, kvaliteet ja jätkusuutlikkus;
11. peab kahetsusväärseks, et olukorras, kus finantskriis tõestab riiklike meetmete tähtsust majandustegevuse säilitamisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, ei ole komisjon kindlustanud avalike teenuste tulevikku ja olulist rolli Euroopa Liidus üldhuviteenuste raamdirektiivi ettepaneku esitamisega;
12. kutsub komisjoni üles esitama õigusloomega seotud ettepaneku eesmärgiga tagada üldhuvi pakkuvate sotsiaalteenuste õiguskindlus;
13. rõhutab vajadust leida viise riiklike kindlustussüsteemide kaasajastamiseks ja reformimiseks, et vähendada vaesust pikaajalises perspektiivis, eelkõige piisava miinimumsissetuleku, pensionide ja tervishoiuteenuste osas; rõhutab, et on olemas potentsiaal miinimumpalga ja pensionisüsteemide rahalise jätkusuutlikkuse parandamiseks, samuti tervishoiuteenuste kvaliteedi ja tõhususe tõstmiseks nende korralduse ja neile juurdepääsu parandamise kaudu ning suurendades avaliku ja erasektori partnerlust, järgides subsidiaarsuse põhimõtet ning toetades jõupingutuste süvendamist progressiivsete maksusüsteemide kehtestamiseks, mille kaudu saab ebavõrdsust vähendada;
14. juhib tähelepanu sellele, et enamikul liikmesriikidest on riikliku alampalga skeem olemas, kuid mõnedel mitte; julgustab liikmesriike selliseid skeeme sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ette nägema, ning nõuab neilt heade tavade vahetamist; tunnistab, et sotsiaalabi osutamise korral on liikmesriigid kohustatud tagama, et kodanikud mõistavad ja on võimelised kasutama neile ette nähtud õigusi;
15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kindlustama kõikidele kodanikele juurdepääs põhilistele pangateenustele;
16. kinnitab, et sport ja kultuuritegevus on sotsiaalse kaasatuse olulised elemendid ja aitavad edendada isiklikku arengut, suurendada ühiskonna hüvesid ning kasvatada andekaid inimesi;
17. ootab, et komisjon lisaks kiiresti keskkonna- ja tervishoiuküsimused kõikidesse liidu poliitikavaldkondadesse, et tagada tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele;
18. pooldab komisjoni soovi laiendada sotsiaalmeetmete kava uutele valdkondadele; peab kahetsusväärseks, et keskkonda käsitletakse liiga sageli üksnes kliimamuutuste seisukohast; tervitab komisjoni kordunud avaldusi väheste süsinikdioksiidi heitkogustega säästva majanduse kohta, kuid kahetseb, et komisjoni ettepanek ei sisalda mingeid konkreetseid meetmeid, et võtta arvesse keskkonna- ja kliimakriisi sotsiaalseid ja tervisealaseid tagajärgi;
19. rõhutab, et äärmist vaesust ja sellest tulenevat sotsiaalset tõrjutust ei saa mõõta üksnes numbrite abil majanduslikus mõttes, vaid tuleb vaadelda ka inim- ja kodanikuõiguste kontekstis; tunnistab, et kapitali ja kaupade vaba liikumise põhimõte iseenesest ei võimalda kaotada vaesust ja kroonilist vaesust (eriti kestvat vaesust), ning et see jätab inimestele vähem valikuid ega lase neil tõeliselt osa võtta ühiskondlikust elust, muutes need, keda see puudutab, oma ümbruse suhtes ükskõikseks;
Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika
20. tervitab komisjoni 2008. aasta lõpus käivitatud töö- ja eraelu tasakaalu poliitikas sisalduvaid ettepanekuid; julgustab komisjoni esitama soovitusi liikmesriikidele, kes selgelt hilinemas 2002. aastal Barcelona Euroopa Ülemkogul seatud eesmärkide täitmisel seoses lapsehooldusteenuse pakkumisega 2010. aastaks; kutsub komisjoni üles täiendavalt propageerima tööandjate avatust paindliku töökorralduse osas, optimeerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust ning vastavaid teadmisi ja uusi töökorralduse viise, soodustades nii tööplaanide paindlikkust ja nende ühitatavust ettevõtete, ametiasutuste ja koolide lahtiolekuaegadega;
21. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut töö-, pere- ja eraelu paremaks ühitamiseks, optimeerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust ning vastavaid teadmisi ja uusi töökorralduse viise, võttes arvesse laste vajadusi ja heaolu ning edendades samal ajal tõhusamat tööhõive kaitset, mis kinnitab lapsevanemate ja hooldajate õigust paindlikule töökorraldusele, vastates nende vajadustele ja pöörates erilist tähelepanu juurdepääsu tagamisele madalalt tasustatud ning ebakindlatel või madala kvaliteediga töökohtadel töötavatele inimestele;
22. taunib ELi ja riiklike poliitikate nõrkust kasvava vaesuse, eriti laste vaesusega silmitsi seistes;
23. soovitab liikmesriikidel sotsiaalse kaasamise huvides pakkuda inimestele miinimumpalga skeeme kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;
24. soovitab uutele demograafilistele väljakutsetele vastamisel tegeleda naiste olukorraga, kes elavad vaesuses, kelle ligipääs toidule, eluasemele, haridusele ja töötasule on ebavõrdne ja puudulik, ning kellel on raskusi töö-, pere- ja eraelu ühitamisega;
25. nõuab tulemuslikumat ennetustööd ja võitlemist koolist väljalangemise vastu, kasutades juhtlauset "kooliskäimine tasub end ära"; nõuab tõhusalt korraldatud haridussüsteeme ja koolide õppekavasid, mis oleksid kohandatud tulevasele tööturule, kus võetakse arvesse ühiskonna vajadusi ja tehnoloogilisi arenguid; nõuab nn teise võimaluse koolide kontseptsiooni ning mitteformaalse ja informaalse õppe täiendavat edendamist ja toetamist, mis on tõestanud oma võimet kaasata noori ja täiskasvanuid rohkem kui traditsioonilised koolikeskkonnad, aidates kaasa koolist väljalangemise määra alandamisele Euroopa Liidus; sel eesmärgil nõuab hariduslike võimaluste mis tahes ja igasuguse ebavõrdsuse kauaoodatud kaotamist ELis, ning madala tasemega ja eraldatud hariduse, mis avaldab pöördumatut negatiivset mõju marginaliseeritud rühmadele, eriti romidele, kaotamist;
26. rõhutab vajadust tõhusama elukestva õppe ja koolituse alase tegevuse järele, mis oleks suunatud kodanike, eriti vähemkvalifitseeritud tööjõu paremaks ettevalmistamiseks tööturule sujuvalt ja ilma diskrimineerimiseta (taas)sisenemisel ja sotsiaalsetele uuendustele kaasaaitamisel; soovitab rõhutada ettevõtlusalaseid oskuseid, eriti naiste ja noorte ettevõtlust, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud oskuseid, finantsteadmisi ja keelteoskust;
27. rõhutab vajadust täiustada haridust Euroopas Euroopa haridussüsteemide ühilduvuse ja võrreldavuse protsessi dünaamilisemaks muutmise abil, et lihtsustada kutsekvalifikatsioonide ja standardite vastastikust tunnustamist;
28. on seisukohal, et aktiivne sotsiaalse kaasamise poliitika peab avaldama otsustavat mõju vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisele nii palgalistel töökohtadel (nn töötavad vaesed) kui ka palgata töötavate inimeste jaoks;
29. rõhutab, et ülikoolide ja ettevõtete koostööd tuleb edendada, sest oluline on tagada, et need partnerid teeksid koostööd ja toetaksid üksteist oma organisatsioonide, personali ja tudengite huvides; on arvamusel, et ülikoolide õppekavade ja ärimaailma vahele tuleks rajada sild, ning et ettevõtjatel peaks olema võimalik täiendada õppekavasid, pakkuda praktikakohti, korraldada tudengitele avatud uste päevi jne;
30. juhib tähelepanu vajadusele paremini tasakaalustatud lähenemise järele paindlikkuse, turvalisuse ja garanteeritud väärika töötasu vahel, mis oleks suunatud noorte, eakate, naiste, pikaajaliselt töötute ja vähemsoodsas olukorras olevate rühmade tööturule integreerimisele; soovitab liikmesriikidel pidada riiklike kaitstud paindlikkuse strateegiate rakendamisel silmas Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta;
31. arvestades, et eriti finants- ja majanduskriisi ajal, millega tihti kaasnevad koondamised ja ümberkorraldused, on töötajate osalemine otsuste tegemise protsessis nendes ettevõtetes, mis mõjutavad nende töökohti ja toimetulekut, ülioluline; väljendab heameelt nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ (Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta)(16) läbivaatamise üle; kordab oma üleskutset täiendavalt tugevdada Euroopa töönõukogude toimimist, nagu on sätestatud tema 4. septembri 2001. aasta resolutsioonis eespool nimetatud direktiivi kohaldamise kohta(17);
32. rõhutab, et sotsiaal- ja tööhõivepoliitika peaksid edendama töökohtade loomist ja et neid tuleks kiiresti rakendada vastusena praegusele majanduskriisile, ning et nende abil tuleks luua töö- ja haridusvõimalusi ning leevendada sissetulekute kaotust; on arvamusel, et sotsiaal- ja tööhõivepoliitika peaksid aktiivselt motiveerima inimesi töövõimalusi otsima või oma ettevõtlustegevust alustama on seetõttu arvamusel, et liikmesriigid peaksid kaaluma taskukohaseid finantseerimiskanaleid, nagu krediidigarantiid, madalamad intressimäärad või töötushüvitiste kapitaliseerimine, leevendades samas sissetulekute kaotust ja pakkudes haridusvõimalusi, mis aitab töötutel inimestel uusi töökohtasid leida; tuletab meelde komisjoni terviklikku lähenemisviisi aktiivsele kaasamisele, mis hõlmab piisavat sissetulekutoetust, juurdepääsu kaasavale tööturule ja kvaliteetsetele sotsiaalteenustele;
33. kutsub komisjoni üles tegema algatusi, mis viiksid selge eristamiseni ühelt poolt tööandjate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja väikeettevõtjate ning teiselt poolt töötajate vahel;
34. rõhutab elulist vajadust toetada emasid peretoetuste abil varajases lapseeas lapse eest hoolitsemise ajal ning luua sobiv raamistik nende naasmiseks tööturule, pöörates erilist tähelepanu üksikemadele selle rühma haavatavust silmas pidades;
35. rõhutab, et sotsiaalmajandus kui üks ettevõtluse vorm mängib olulist rolli jätkusuutliku Euroopa majanduse saavutamisel, kombineerides kulutasuvuse ja solidaarsuse; lisab, et sotsiaalmajandusettevõtted vajavad turvalist õigusraamistikku; rõhutab vabatahtliku töö väga olulist panust sotsiaalvaldkonda eriti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses ning ühiskonna vähemsoodsas olukorras olevate rühmade toetusel;
36. rõhutab, et kõik inimesed ei ole võimelised töötama ja praegu ei ole ka tööd kõigile, ning kinnitab Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumisel kinnitatud 1992. aasta soovituse, milles käsitletakse "inimese põhiõigust saada inimväärseks eluks piisavaid toimetulekuvahendeid ja sotsiaalabi", rakendamise tähtsust, laiendades miinimumsissetuleku tagamise skeeme kõikidele liikmesriikidele ja tõstes nende taset kättesaadavuse ja piisavuse tagamiseks;
37. usub, et mikrokrediidi arendamisel võib olla oluline roll (pikaajaliselt) töötute toetamisel füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisel; juhib tähelepanu sellele, et mikrokrediit on juba aidanud paljudes sellistes olukordades tööellu taasintegreeruda ja et see on kooskõlas Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga; kutsub komisjoni üles parandama mikrokrediidi võimaluste ja kättesaadavuse kohta käiva teabe koostamist ja sellele ligipääsu ning suunama teabe nendele ühiskonnarühmadele, kes võiksid mikrokrediidist kõige rohkem kasu saada ja kellel seda kõige rohkem vaja läheb;
38. nõuab tugevama seose loomist turvalise paindlikkuse rakendamise ja sotsiaalse dialoogi edendamise vahel, austades riigi kombeid ja tavasid;
39. nõuab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks bürokraatlike takistuste kaotamist; nõuab komisjoni teatises Euroopa väikeettevõtlusalgatuse "Small Business Act" kohta esitatud põhimõtete edasist rakendamist;
40. tunnustades täielikult liikmesriikide pädevust palgapoliitikas, soovitab, et riigi tasandi sotsiaalpartnerid arutaksid uusi palgapoliitika metoodikaid, mis pööraksid ümber praeguse languses oleva protsendilise suhte palkade ja kasumi vahel ning mille hulka võib kuuluda ettevõtte tulude suurem osakaal töötajate palkades, kasutades skeeme, mis aitavad leevendada inflatsiooni mõju; on seisukohal, et sellised skeemid võiksid võimaldada töötajate lisatasude suunamist spetsiaalsetesse ettevõtete loodud kapitalifondidesse; nõuab arutelu selle üle, kuidas ergutada ettevõtteid kõnealuseid metoodikaid kasutama, lisaks nõuab arutelu seoses õiguslike raamistikega, mis reguleerivad töötajate juurdepääsu nimetatud fondidele järk-järgult aja jooksul; soovitab sotsiaalpartneritel tähtsustada uut pühendumist "inimväärset elu võimaldava palga" tagamisele, mis kindlustaks piisava sissetuleku tasemest märkimisväärselt kõrgema miinimumpalga, et võimaldada inimestel vaesusest väljuda ja tööst positiivselt kasu saada;
41. rõhutab, et mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste edendamine sõltub nii kindlast õiguslikust alusest kui ka reast poliitikavahenditest ning et mittediskrimineerimist ja võrdõiguslikkust tuleb süvalaiendada kõigis uue sotsiaalmeetmete kava aspektides;
42. palub komisjonil viia läbi uuringuid teadmiste liikumise keskpika ja pikaajalise mõju kohta, et kasutada tulemusi kui tugevat alust negatiivsete mõjude leevendamise meetmetele;
Sisseränne
43. juhib tähelepanu negatiivsele mõjule (võimalik ajude äravool), mida sisseränne võib avaldada päritoluriikide arenguprotsessile, sealhulgas perestruktuurid, tervishoid, haridus ja teadusuuringud; tuletab teisalt meelde majanduskriisi mõju seoses vastuvõtvate riikide tööturu tasakaalustamatusega;
44. rõhutab eetilise kolmandatest riikidest värbamise tähtsust, eriti mis puudutab tervishoiutöötajaid, ning kutsub liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, üles töötama välja tegevusjuhise rahvusvahelise värbamise kohta;
45. rõhutab, et sisserände pikaajaline mõju demograafilistele muutustele on ebaselge, kuna see sõltub rändevoogude volatiilsusest, perekondade taasühendamisest ja sündimuse määrast;
46. on seisukohal, et sisserändajad võivad seaduslikult hõivatutena aidata kaasa sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikule arengule ning samuti kindlustada oma pensioni- ja sotsiaalsed õigused;
47. rõhutab, et edukas inimõigustel põhinev sisserändepoliitika peab edendama ühtset ja tõhusat strateegiat sisserändajate integreerimiseks võrdsete võimaluste alusel, mis põhineb nende põhiõiguste kindlustamisel ning õiguste ja kohustuste vahelise tasakaalu tagamisel;
48. tervitab komisjoni ettepanekut rakendada sanktsioone tööandjate suhtes, kes võtavad tööle ebaseaduslikult riigis viibivaid kolmandate riikide kodanikke; rõhutab tähtsust võidelda ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ekspluateerimise vastu, austades samal ajal haavatavas olukorras olevate isikute õigusi; kõnealuses kontekstis kutsub komisjoni üles edendama seadusliku tööhõive võimalusi seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks;
49. tervitab ettepanekut võtta vastu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (KOM(2008)0414); juhib siiski tähelepanu asjaolule, et direktiiv ei tohi omakorda tuua kaasa liidu kodanike suuremat diskrimineerimist nende majandusliku seisundi alusel;
50. on seisukohal, et olemasolevate tööseaduste rakendamise ja jõustamise tugevdamine siseriikliku ja ühenduse õiguse ning ILO konventsioonide alusel peab ELi institutsioonide ja liikmesriikide jaoks olema esmatähtis;
51. rõhutab vajadust veelgi tugevdada diskrimineerimisvastaseid seadusi kogu Euroopas; kutsub komisjoni üles stimuleerima liikmesriikidevahelist heade tavade vahetust eesmärgiga täiendavalt edendada rändajate edukat integreerimist; märgib, et eriti just majandusraskused mõjutavad ebaproportsionaalselt palju kõige haavatavamaid ühiskonnaliikmeid, kelle hulka kuuluvad tihti ka rändajad;
52. on seisukohal, et ELil võiks välissuhetes olla aktiivsem roll põhiliste sotsiaalsete ja keskkonnastandardite edendamisel; on veendunud, et vaja on teha täiendavaid pingutusi rikkumiste ennetamisel, järelevalve teostamisel ja karistuste määramisel;
53. on arvamusel, et EL saaks rohkem mõjutada rahvusvahelisi foorumeid inimväärse töö tagamise suuniste osas ja aktiivselt edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide järgimist ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, ning on seisukohal, et see võiks aidata kaasa rahu saavutamisele maailmas ja samuti ELi huvide ja väärtuste kaitsmisele;
54. rõhutab asjaolu, et ühenduse õigusliku raamistiku väljatöötamine kas esmaste või teiseste õigusaktide kaudu ei tohi mingil viisil minna vastuollu ILO konventsioonide raames võetud kohustustega;
55. märgib, et EL peaks püüdlema sotsiaalselt kaasavama ning majanduslikult jätkusuutlikuma ja keskkonnasäästlikuma globaliseerumisprotsessi suunas; märgib, et viisil, kuidas korporatsioonid ettevõtlust juhivad, ei ole üksnes suur majanduslik mõju, vaid ka märkimisväärne sotsiaalne mõju – nii ELi piires kui ka kolmandates riikides, eriti arenguriikides; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon edendaks aktiivselt ettevõtte ühiskondliku vastutuse kontseptsiooni, kas soovitusliku õiguse edendamise kaudu või vajadusel õigusloomega seotud ettepanekute kaudu;
Struktuurifondid
56. soovitab struktuurifondide potentsiaali tugevdada lihtsustamise, paindlikkuse ja menetluste parandamise ning sotsiaalse integratsiooni mõõtme kaudu, eesmärgiga aidata liikmesriikidel optimeerida sotsiaal- ja tööhõivepoliitika väljundeid; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles vastavalt struktuurifondide üldmääruse artiklile 16 täielikult kaasama partnereid; soovitab tungivalt teha Euroopa Sotsiaalfondi vahendid partneritele kättesaadavaks, et tõsta nende suutlikkust;
57. rõhutab, et uus sotsiaalmeetmete kava peab selgelt tagama, et ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid aitavad saavutada sotsiaalmeetmete kava eesmärgid; palub seepärast liikmesriikidel kasutada Euroopa Sotsiaalfondi ja kõigi muude struktuurifondide vahendeid mitte üksnes inimeste tööalase konkurentsivõime, vaid ka sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks;
58. tunnistab, et struktuurifondid on suures osas jätkuvalt peamine rahastamisvahend sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks, palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada sünergiat teiste programmidega ning toetada sidusust läbi kõikide mitmeaastaste raamprogrammide, nagu nt Daphne, Progress, rahvatervise programm ja programm "Kodanike Euroopa";
59. nõuab eritähelepanu pööramist globaliseerumisest kõige enam mõjutatud piirkondadele, samuti uutes liikmesriikides asuvatele piirkondadele, kus on toimumas sotsiaalse lähenemise protsess;
60. on arvamusel, et PROGRESSi programm võiks aidata kaasa Euroopa sotsiaalmudelite moderniseerimise hindamise parandamisele katseprojektide hindamise kaudu;
61. on seisukohal, et isikute vaba liikumise tulemusel siseturu piires on teatavates ELi osades ja eriti suuremates linnades ilmnemas uued probleemid seoses erakorralise sotsiaalkaitse pakkumisega nendele inimestele, kes ei ole suutelised ennast ise ülal pidama, pannes (heategevuslikud) avalikud ja eraõiguslikud teenistused, mis pakuvad hädaabi näiteks kodututele või marginaliseeritud ühiskonnarühmadele, lisasurve alla;
Toetavad meetmed
Sotsiaalne ja kodanikuühiskonna dialoog
62. rõhutab, et paindlikkust ja muutuste aktsepteerimist kodanike poolt saab suurendada suurema vastastikuse usalduse kaudu, mida saab parandada efektiivsema ja läbipaistvama sotsiaalse dialoogiga ning edendades tõhusamat osalusdemokraatiat poliitika kujundamisel ja elluviimisel;
63. peab eriti tähtsaks, et sotsiaaldialoog ergutaks tööohutuse ja töötervishoiuga seotud poliitikat ning edendaks üldiselt töökohal töötaja elukvaliteedi parandamist; kutsub komisjoni üles algatama arutelu selle üle, kuidas kaasata mitte täistööajaga töötajad (ajutised töötajad, osalise tööajaga töötajad, tähtajalise lepinguga töötajad) sotsiaaldialoogi;
64. arvestades asjaolu, et Euroopa sotsiaalpartnerite läbirääkimiste tulemuste kohta on vähe teavet, nõuab sotsiaalse dialoogi tulemustest teavitamise edendamist, et parandada kõnealuse dialoogi mõju ja soodustada selle arengut;
65. on seisukohal, et koostöökultuuri, mis on asendamas konfliktidel põhinevat kultuuri tööturul, tuleks sotsiaaldialoogi edendamise kaudu veelgi julgustada;
66. on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ning vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevad inimesed tuleb otsesemalt kaasata majandus- ja sotsiaalmudeli alastesse aruteludesse võrdsetel alustel;
67. märgib, et sotsiaalpartnerid peaksid tegema pingutusi, et töötada mitmeaastaste kavade alusel koos konkreetsete ajakavade ja tähtaegadega, eesmärgiga saavutada pikaajaline jätkusuutlik strateegia;
68. nõuab laiaulatuslikku arutelu 2010. aastale järgneva perioodi sotsiaalmeetmete kava üle Euroopa sidusrühmade, liikmesriikide riigiasutuste, tööandjate ja töötajate ning kodanikuühiskonna vahel;
69. märgib, et ettevõtetel on ELis oluline roll mitte üksnes majanduslikus mõttes, vaid ka sotsiaalses mõttes; juhib seetõttu tähelepanu ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamisele ja vajadusele teha kiireid edusamme kvaliteetse töö, sealhulgas inimväärset äraelamist võimaldava palga osas, tugevdada sotsiaalmudelit ning vältida sotsiaalset dumpingut;
70. toetab tulemuslikku dialoogi Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna vahel; sarnast dialoogi on vaja ka liikmesriikide sees kesksel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
71. märgib, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta oleks ELi jaoks suurepärane võimalus luua sidemeid kodanikuühiskonnaga; kutsub komisjoni üles tegema ettevalmistusi, et kuulutada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, esitades nii kiiresti kui võimalik vastavasisulise õigusakti ettepaneku;
72. on seisukohal, et kodanikuühiskond tuleks kaasata otsuste tegemise protsessi algusest peale ja teave peaks olema avalikult kättesaadav, tagasiside peaks olema vastastikune ning osalejatele tuleks selgitada muutuste ulatust;
73. rõhutab, kui tähtis ja väärtuslik on konsulteerimisprotsess, mis kujutab endast tõhusat vahendit kodanike volitamisel, võimaldades neil anda otsese panuse Euroopa Liidu tasandi poliitikaprotsessi; kutsub komisjoni üles astuma täiendavaid samme, et suurendada kodanike teadlikkust liidu tulevastest konsultatsioonidest meediakanalite ning muude asjakohaste riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi foorumite kaudu;
74. soovitab, et Euroopa institutsioonidel, riiklikel sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonnal tuleb kiiresti saavutada sotsiaalne kokkulepe, mis hõlmaks sotsiaalmeetmeid koos siduvate realistlike eesmärkide ja näitajatega;
75. märgib, et kodanike osalus algab lapsepõlves, ning nõuab laste ja noorte jaoks osalusstruktuuride ja -algatuste edendamist ja toetamist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;
ELi õigus
76. rõhutab vajadust saavutada edusamme ja lõpuni välja töötada määrus sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja direktiiv pensioniõiguste kaasaskantavuse kohta, aga ka ettepanek võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;
77. nõuab õigusloome protsessi parandamist ELi tasandil, muutes selgeks selle, miks on vaja meetmeid ELi tasandil, tagades sisu kvaliteedi ja esitades sotsiaalseid, keskkonna- ja majanduslikke mõjusid hõlmavad põhjalikud ja sõltumatud mõjuhinnangud; eriti nõuab paremat õigusloomet käsitleva 2003. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe tõhusat rakendamist;
78. rõhutab, et prioriteedid peaksid olema liikmesriikidevaheline tulemuslik koostöö ja tõhus järelevalve ELi õiguse ülevõtmise üle;
79. on seisukohal, et ELi paremas õigusloomes tuleks kaasata aktiivselt kodanikuühiskond ja käsitleda kodanikele olulisi küsimusi, et tuua kodanikud ELile lähemale;
Avatud koordinatsioonimeetod
80. on seisukohal, et ELi tasandil tuleks parandada majandus- ja sotsiaalpoliitika vahelist sidet ning kinnitada Lissaboni strateegia algseid eesmärke ja vajadust tagada majandus- ja tööhõivepoliitika aktiivne roll vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamises; märgib, et Lissaboni lepinguga sätestatakse, et sotsiaalpoliitika väga asjakohaseid aspekte tuleb ELi poliitika määratlemisel ja rakendamisel arvesse võtta;
81. rõhutab vajadust võtta vastu õiguslikult siduv sotsiaalsete põhiõiguste harta;
83. on arvamusel, et Lissaboni strateegia 2010. aastale järgneva perioodi kohta peaks hõlmama tugevdatud avatud koordinatsioonimeetodit ning kutsub komisjoni innustama liikmesriike määratlema aktiivsemalt eelkõige vaesuse vähendamist ja sotsiaalset tõrjutust hõlmavad riigi tasandi koguselised eesmärgid, mis eelkõige toetuvad uutele mõõdetavatele ja koguselistele näitajatele;
84. kutsub nõukogu ja komisjoni üles avama võimalusi Euroopa Parlamendi reaalseks kaasamiseks Lissaboni strateegiasse 2010. aastale järgneva perioodi kohta;
Praeguse majanduskriisi kontekstis on ülimalt oluline, et sotsiaalpoliitika käiks käsikäes majanduspoliitikaga, et saavutada nii Euroopa inimeste kui ka majanduse jätkusuutlik toibumine.
Uus sotsiaalmeetmete kava peaks keskenduma poliitikavaldkondadele, mis aitavad eespool nimetatud eesmärkidele kaasa ja mida ei ole komisjoni analüüsi kohaselt varasemates sotsiaalmeetmete kavades piisavalt kajastatud.
Kõnealune protsess peaks põhinema laiapõhjalisel konsensusel ja kaasama kõiki olulisi huvitatud osapooli, nagu kodanikuühiskonna organisatsioone, liikmesriikide riigiasutusi, kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkonna esindajaid, tööandjaid ja töötajaid, järgides samal ajal vastava riigi kombeid ja tavasid.
Selleks, et kõnealused meetmed tulemuslikud oleksid, peaksid need olema ehitatud demokraatlikule ja "alt-üles" põhimõttel toimivale osalusprotsessile, mida teostatakse kohalikul tasandil ja kodanike lähedal. Seetõttu on ülimalt tähtis, et keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ning kodanikuühiskonna vahel oleksid väga head kontaktid.
Praegusel ajal tunneb suur osa meie ühiskonnast ebakindlust ja kartlikkust ning on tõrges muutuste aktsepteerimisel. Selleks et parandada Euroopa kodanike toetust muutustele, võiks edendada sotsiaalset dialoogi, et suurendada sotsiaalse kohanemise ja majanduse ümberstruktureerimisega (näiteks tööturul) seotud otsuste läbipaistvust.
Oluline on rõhutada, et sotsiaalne dialoog on pidev protsess, mis ületab lühiajalise perioodi ja kollektiivläbirääkimised.
Euroopa sotsiaalmudelid seisavad silmitsi mitmete probleemidega, nagu demograafilised muutused ja globaliseerumine, mis mõjutavad ka kõnealuseid mudeleid. Seetõttu tuleb Euroopa sotsiaalmudeleid moderniseerida pikaajalist perspektiivi silmas pidades, säilitades samas ka nende algsed väärtused.
Pensionisüsteemi rahastamine tuleks läbi vaadata, et see ei põhineks üksnes riigisüsteemil. Tasakaalustatud võimalus oleks jätkuvalt kolme samba süsteem ning seetõttu tuleks inimesi teavitada ja leida õiged vahendid, et motiveerida inimesi kasutama riiklikule pensionile alternatiive. Alternatiivideks oleksid näiteks ametipensioniplaanid ja töötamise ajal kogutud isiklikel säästudel põhinev pension.
Sotsiaalpartnerid peaksid arutama võimalust hoida inimesi tööturul vabatahtlikkuse alusel ka pärast ametliku pensioniea saabumist. Töötajate ja ka tööandjate seas tuleks propageerida paindlikku pensionile minemist vabatahtlikkuse alusel.
Sotsiaalpartnerid võiksid arutada ka hüvitismeetmete rakendamist naistele, kes viibivad töölt eemal seoses laste hooldamisega. Selliste meetmetega võiks toetada nii sündimust kui ka naiste osalemist tööturul. Lastega kodus olevate naiste pensioni arvutamise hulka võiks arvutada näiteks hüvitusaastad või alandada neil täispensioni saamiseks vajaliku vanuse alampiiri. Kõnealuseid hüvitusmeetmeid võiks ka suurendada vastavalt laste arvule.
Globaliseerumisega kaasnevate probleemidega seoses peaks EL otsima innovatiivseid ja paindlikke lahendusi raamistikus, kus kasvava majandusega riikidel, nagu Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina, on oluline roll.
ELi vahendeid ei tohiks vaadelda imerohuna, kuid neist võiks olla abi eriolukordades eeskätt piirkondades, mida globaliseerumine on negatiivsemalt mõjutanud. Seetõttu tuleks nende vahendite kasutamisel võimaldada paindlikkust.
Ametialast liikuvust ELi piires tuleks edendada eesmärgiga Euroopa tööturu võimalusi täiel määral ära kasutada ja sellega seoses tuleks eritähelepanu pöörata piisavale keelteoskusele. Peab mainima, et kodanike liikuvus ELis on endiselt väga vähene ja on püsinud pikka aega muutumatuna.
Teatavates valdkondades on vaja paremini jälgida ELi kehtiva õiguse rakendamist ja vajaduse korral õigusloomet parandada. Avatud koordinatsioonimeetodit kui ELi õigusaktide olulist täiendit tuleks tõhustada ja edasi arendada.
Avatud koordinatsioonimeetod võiks olla rohkem suunatud kohalikule tasandile ja olla kaasavam. Seda meetodit võiks kasutada eesmärkide suunas tehtavate edusammude ja käesolevas raportis mainitud sotsiaalse kokkuleppe näitajate hindamisel ning otsustamisel, kas neid saab kohandada või tuleb seada uusi.
Lühidalt öeldes ei tohiks sotsiaalpoliitika olla lihtsalt kogum juhuslikest meetmetest ja ideedest ning vaja on paremat seost majandus-, tööhõive-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika vahel.
Lõpetuseks tuleks mõista ka vajadust parandada koordineerimist rahapoliitika (mida otsustab Euroopa Liit) ja majanduspoliitika (mida otsustavad liikmesriigid) vahel vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Kõigi nende poliitikavaldkondade parem ühendamine võiks aidata soodustada majanduskasvu ja tööhõivet.
1. rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sektori tugevuse tähtsust, et tagada stabiilne alus jätkusuutlikule majanduskasvule ja sotsiaalsele arengule ning tõsta elatustaset ja sotsiaalset struktuuri eraomandi ja ettevõtlusoskuste ergutamise, töökohtade loomise, majandustegevuse mitmekesistamise ning regionaalarengusse panustamise teel; tervitab seetõttu komisjoni algatust vähendada ettevõtluses bürokraatiat, kuid usub, et selles valdkonnas tuleb rohkem ära teha, kuna Euroopa Liidus töötab suuremas osas ettevõtetes vähem kui 10 inimest;
3. pöörab erilist tähelepanu komisjoni aruandele vananemise mõju kohta avaliku sektori kulutustele ning komisjoni teatisele riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta, mis tuleb esitada 2009. aastal; võtab seoses sellega täiendavaid meetmeid, et pensionikavade ajakohastamise ettepanekud ei tähendaks pensionäridele mõeldud vahendite vähendamist; pöörab samuti erilist tähelepanu mittestandardsetes töösuhetes olevate töötajate pensionistaatusele;
4. tunneb heameelt tähtsuse üle, mida omistatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidele, mida tuleb pidada inimväärse töö miinimumnõueteks, ning rõhutab vajadust muuta töö jälle tulusaks nii Euroopa Liidu sees kui ka suhetes kolmandate riikidega;
5. tunnistab mikrokrediidi võimalikku rolli sotsiaalse kaasamise edendamisel ja majanduslike võimaluste laiendamisel; kutsub komisjoni üles parandama mikrokrediidi võimaluste ja kättesaadavuse kohta käiva teabe koostamist ja sellele ligipääsu ning suunama teabe nendele ühiskonnarühmadele, kes võiksid mikrokrediidist kõige rohkem kasu saada ja kellel seda kõige rohkem vaja läheb;
6. usub, et komisjon ja liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et parandada digitaalset kirjaoskust ja ligipääsu infoühiskonnale; rõhutab, et digitaalse lõhe vastu võitlemisele tuleb pöörata erilist tähelepanu, võimaldades eakatele ja puuetega inimestele ning maapiirkondades ja äärealadel elavatele inimestele juurdepääsu infotehnoloogiale ja vastavale koolitusele;
7. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama finantsalast kaasamist ja haridust ning kindlustama kõikidele kodanikele juurdepääs põhilistele pangateenustele;
8. tervitab 2007. aastal loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi; nõuab kõnealuse fondi potentsiaali paremat ärakasutamist asjaomaste menetluste lihtsustamise abil.
A. arvestades, et neid Euroopa kodanikke, keda tabab vaesus, ebakindlus ja kelle elutingimused halvenevad ning kes satuvad sotsiaalse ja tervisealase ebavõrdsuse suurenemise ohvriks, on järjest rohkem;
B. arvestades, et Euroopa elanikkond vananeb ning raskeid kehalisi ja vaimuhaigusi põdevate inimeste arv kasvab; arvestades samuti elanikkonna vananemise ja puuete ilmnemise vahelist seost;
C. arvestades, et halvad sotsiaal- ja keskkonnatingimused mõjutavad teatavate haiguste tekkimist ja tõsidust; arvestades keskkonna- ja toitumisteguritega seotud vähijuhtude pidevat kasvu;
D. arvestades finantskriisi laiaulatuslikkust ning tõsist majandus- ja sotsiaalkriisi, mis võivad lisanduda ökoloogilisele ja kliimakriisile,
1. tervitab uue sotsiaalmeetmete kava esitamist ning seda, et Euroopa Liit tunnistab praeguses kavas esinevat tasakaalustamatust;
4. juhib veel kord tähelepanu vajadusele integreerida Lissaboni strateegia, säästva arengu strateegia ja kliimamuutuste vastane võitlus kõikidesse liidu poliitikavaldkondadesse; peab kahetsusväärseks, et liit ei ole oma uut sotsiaalmeetmete kava käsitleva ettepaneku raames ja majanduse elavdamise kavas võtnud tegelikke ja konkreetseid kohustusi Euroopa majanduse rohelisemaks muutmiseks ja roheliste töökohtade loomiseks;
5. peab vajalikuks, et liit koostaks edaspidi kiiresti laiahaardelise keskkonnakava, tehes ettepaneku vaadata läbi keskkonnaalased õigusaktid keskkonna- ja tervisesäästlikuma majanduse saavutamiseks; rõhutab vajadust, et nimetatud keskkonnakava oleks kooskõlas ja seoses liidu sotsiaalmeetmete kavaga;
6. peab kahetsusväärseks, et eesmärk, mille kohaselt soovitakse elada kauem ja olla parema tervise juures, ei lange kokku kavandatud meetmetega; peab kahetsusväärseks viidete puudumist erinevatele Euroopa 2004.–2010. aasta tegevuskavadele ja programmidele keskkonna-, tervise- ja töötervishoiu valdkonnas ning kutsub komisjoni üles lisama nendesse parlamendis vastu võetud asjassepuutuvaid seisukohti;
7. rõhutab, et tervis ja liikmesriikide tervishoiusüsteemid on üldise huvi küsimused, liikmesriikide tervishoiusüsteemid on üks sotsiaalkaitse kõrge taseme põhiosadest Euroopas ning aitavad kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse, õigluse ja säästva arengu saavutamisele; tuletab meelde liikmesriikide pädevust sotsiaalkaitsesüsteemide korralduse, väljatöötamise ja rahastamise küsimuses ning kõikide kodanike õigust kvaliteetsele, tõhusale ja ulatuslikule ravile ja tervishoiuteenustele, mis on kõikidele kättesaadavad ja elukoha lähedal; võtab teadmiseks direktiivi ettepaneku patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius; rõhutab, et nimetatud direktiivi ettepanekuga ei saa täita meditsiinilisi puudujääke ega lahendada tervishoiuteenustele juurdepääsu probleeme kõikides liikmesriikides. PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
1. rõhutab eriti täiskasvanute õppe tähtsust ning toetab ettevõtete, koolitusasutuste, ametiühingute ja vabatahtlike dialoogi tihendamist, mille eesmärk on määrata kindlaks ja prognoosida uusi pädevusi, et pakutav täiskasvanuharidus peegeldaks nõutavaid oskusi; hariduse sisu peab vastama erialastele ja praktilistele nõuetele;
3. juhib tähelepanu sellele, et pereelu, tööelu ja elukestva õppe ühitamiseks on vaja laiendada munitsipaal- ja eralasteasutuste tegevusulatust ning suurendada ülalpeetavate tervishoiualast ja sotsiaalset toetust; juhib tähelepanu vajadusele kaasata tööandjaid, et luua paindlikud töötingimused, mis võimaldavad vanematel jätkata elukestvat õpet tööl käimise ajal ning saavutada töö- ja eraelu vaheline tasakaal;
4. kordab, et elukestavas õppes on oluline roll info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (näiteks kaugõppe puhul) ja suurema toe pakkumisel keelte õppimiseks vastavalt kolmele järgmisele suunale: keelepõhimõtte "1 + 2" väljatöötamine, keeleõppe eriprogrammid sisserändajatele nende tööalase konkurentsivõime ja sotsiaalse integreerituse suurendamiseks ning piiriäärsetel aladel naaberriigi keele õppimine ning naaberriikide ühiste koolitusprogrammide edendamine töövõimaluste loomiseks;
5. rõhutab igale haridustasemele ja -liigile vastavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kursuste tähtsust, sest need suurendavad tööhõive väljavaateid ja arendavad tänapäevast teadmistepõhist ühiskonda;
6. juhib tähelepanu sellele, et sport on suurepärane vahend sotsiaalseks kaasamiseks ja soodustab selliste väärtuste arendamist nagu õiglus, ühtekuuluvus, reeglitest kinnipidamine ja meeskonnavaim; spordil on oluline roll tervise, hariduse ja kultuuriliste väärtuste seisukohalt tänu vabatahtlikkuse alusel korraldatud organisatsioonidele;
7. on seisukohal, et uut sotsiaalmeetmete kava käsitlevat arutelu tuleb jätkata maailma majanduses toimuvate kiirete muutuste tõttu, sest neil muutustel on suur mõju noorte tööhõive- ja õppimisvõimalustele, need nõuavad suuremat paindlikkust, kuid ei taga töökoha säilimist, suurendavad tööalast ebakindlust ja ohustavad sellega sotsiaalse Euroopa alustalasid;
9. usub, et töötuid tuleks võimalikult kiiresti motiveerida ja ergutada osalema selliste ametite õppes, millest on tööturul puudus.
– võttes arvesse oma [... ] veebruari 2009. aasta resolutsiooni soolisest diskrimineerimisest hoidumise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(2);
A. arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 2 sätestatakse, et meeste ja naiste solidaarsus ning võrdõiguslikkus kuuluvad Euroopa Liidu põhiväärtuste hulka ning et komisjoni ja liikmesriikide kohustus on tagada naiste õiguste järgimine ja hõlbustada ühiskonna kõikide liikmete osalemist majandus- ja ühiskondlikus elus;
B. arvestades, et vaesus on inimõiguste rikkumine ning et võitlus selle vastu peab olema esmatähtis, keskendudes eelkõige naistele, kes seisavad silmitsi suurema vaesusohuga kui mehed, mis on tingitud nende majanduslikust sõltuvusest (paljud neist on palgata töötavad pereliikmed), tööturul püsivast naiste ja meeste palgaerinevusest ning asjaolust, et naised moodustavad suure enamuse üksikvanematest ja eakatest;
C. arvestades, et investeerimine soolisse võrdõiguslikkusse eeldab jõupingutuste tegemist vaeste naiste vaesusest väljatoomiseks, vähendades sel viisil vaesuse põlistamise ohtu järgmiste põlvkondade jaoks;
D. arvestades, et olulised valdkonnad, nagu tööjõu liikuvus, teadmiste liikuvus ja liikuvus tervishoiu valdkonnas mõjutavad naiste ja meeste elu erinevalt,
1. märgib, et komisjon on esitanud uue sotsiaalmeetmete kava, mis võimaldab kaugemaleminevat tegevust ja millega antakse eesmärgipärasem ja integreeritum lähenemisviis sotsiaalpoliitikale – sellesse on koondatud tööhõive, võrdsete võimaluste, hariduse, tervishoiu ja infoühiskonna valdkond; loodab, et see soodustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamist, suurema hulga ja paremate töökohtade loomist ning jõupingutusi vaesuse, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel;
2. taunib tõsiselt asjaolu, et uues sotsiaalmeetmete kavas ei asetata naisi komisjoni prioriteetide hulka ja kutsub komisjoni üles süvalaiendama naiste õigusi kõikides peamistes tegevusvaldkondades, nii et võetaks selgelt arvesse kõikide meetmete mõju naistele ja hoitaks nii ära nende muutumine uueks 21. sajandi ekspluateeritud ühiskonnakihiks;
3. tuletab meelde vaesuse, ebakindla töö ja ebavõrdsuse suurenemist; kutsub liikmesriike võtma vastu töötasu ja pensionide laekumise tagamise poliitikaid, mis aitaksid kaasa suuremale õiglusele jõukuse ümberjaotamisel, töötajate ja pensionäride, eriti naiste, elatustaseme parandamisele ja majanduse elavdamisele;
4. avaldab erilist kahetsust selle üle, et pakett ei sisalda võrdse tasustamise direktiivi läbivaatamist, mida peaks täiendama sooliselt neutraalse töö hindamise süsteem, et vähendada meeste ja naiste palgaerinevusi nii majandussektorite sees kui ka nende vahel, samuti erimeetmeid töö- ja eraelu ühitamiseks;
5. palub liikmesriikidel parandada 2010. aastaks soolise võrdõiguslikkuse alast õigusloomet, süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust kõikides poliitikavaldkondades, nagu on nõutud EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikes 2, ning tagada direktiivi 2002/73/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega) tõhus ülevõtmine ja rakendamine;
6. rõhutab, et uute demograafiliste probleemide valguses on parim lahendus negatiivsetele suundumustele vastamiseks tegelda naiste olukorraga, kes elavad vaesuses, kelle võimalused toidu, eluaseme, hariduse ja töötasu saamisel on ebavõrdsed ja ebapiisavad ning neil ei ole võimalik kasutada töö- ja eraelu ühitamist;
7. palub komisjonil teostada uuringuid keskpika ja pikaajalise mõju kohta, mida erinevad liikuvusvormid avaldavad naistele ning esitada ettepanekuid negatiivsete mõjude leevendamiseks;
8. on seisukohal, et ELi huvid ja väärtused, mille hulka kuulub sooline võrdõiguslikkus, peavad aitama mõjutada rahvusvahelisel tasandil inimväärse töö tegevuskava ning põhiõiguseid käsitlevate ja rahvusvaheliste konventsioonide – eriti nende, mis käsitlevad naiste tööd, emasid ja lapsi ning haridust – raames tehtavaid otsuseid;
9.kinnitab tööaja direktiivi eelnõu tagasilükkamist ja nõuab kõnealuse ettepaneku tagasivõtmist; lisaks kutsub nõukogu üles võtma tõsist kohustust tööaja lühendamiseks palku alandamata ning liikmesriike kooskõlastama jõupingutusi tööaja järkjärguliseks lühendamiseks, et saavutada 35-tunnise töönädala lühiajaline eesmärk; on seisukohal, et tööaja lühendamises palku alandamata tuleks näha veel ühte viisi töökohtade loomiseks – eriti naiste jaoks – ning majanduse stimuleerimiseks;
10. on seisukohal, et sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste, eriti naiste ja vanurite – keda komisjoni uuringutes toodud faktide kohaselt ohustab äärmise vaesuse oht rohkem – suhtes tuleb üles näidata paindlikkust ja pakkuda turvalisust; selleks on vaja võtta vastu tasakaalustatud lähenemisviis, milles arvestaks töötavate ja pensionil olevate naiste huve, kuid mis oleks suunatud ka naiste võimete ja aktiivse panuse integreerimisele majanduskasvu edendamisse;
11. rõhutab vajadust rakendada uusi algatusi töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks, nähes naiste jaoks ette sotsiaalteenuste täieliku ulatuse;
12. rõhutab, et kriisile ja selle tagajärgedele ei saa reageerida ilma üldsuse heaolu parandamata; palub liikmesriikidel tugevdada riigi sotsiaalseid funktsioone ja sotsiaalkaitsesüsteeme, suurendada eelkõige riiklikke investeeringuid lastesõimede ja vanadekodude infrastruktuuri, arendada elamumajandust, mis tagab kõikidele õiguse eluasemele, kaitsta ja arendada riigi tervishoiuteenuseid ja edendada riiklikke haridusteenuseid;
13. on seisukohal, et madalamate palkade kaotamine teatavatel kutsealadel, kus tegutsevad peamiselt naised, on uue sotsiaalse õigluse ja majandusliku sõltumatuse mudeli saavutamise eeltingimus;
14. toonitab hariduse tähtsust sotsiaalpoliitikas; rõhutab, et noortele on vaja võimaldada kvalitatiivset haridust, et teha lõpp koolist väljalangemisele; rõhutab seepärast pakilist vajadust võidelda koolide segregatsiooni vastu kogu ELis; lisaks tuleks noori, eriti tütarlapsi ja naisi teavitada võimalustest, mis on neile avatud hariduse ja koolituse vallas; kutsub komisjoni liikuma elukestva õppe valdkonnas sammu edasi, võttes meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavaid meetmeid, nagu uute oskuste arendamine (näiteks uute tehnoloogiate kasutamine), et võimaldada naiste taasintegreerimist tööturule;
15. toetab innukalt sotsiaalpartneritega dialoogi edendamist, mille tulemuseks peaks olema vanemapuhkuse täiustamine; väljendab rahulolu komisjoni uute sünnipuhkust ja FIEde õigusi käsitlevate ettepanekute üle; rõhutab vajadust tagada naistele tööturule taasintegreerumine ja kutsub seepärast komisjoni seda tõhusalt edendama;
16.rõhutab naiste tööturul osalemise tähtsust nii tööandjate kui ka töövõtjatena, et saavutada ELi eesmärgid tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, eriti sotsiaalne kaasatus, kuid ka majanduskasv ja heaolu; rõhutab, et naistele tuleks anda võimalusi omandatud kvalifikatsiooni edasi arendada ning saadud haridust ja koolitust ära kasutada; rõhutab siiski vajadust pakkuda naistele valikuvõimalusi, mis hõlbustavad pere- ja eraelu paremat korraldamist;
17. nõuab tungivalt, et komisjon julgustaks aktiivselt naisettevõtlust, mis võimaldab naistel pere- ja tööelu paremini ühitada; palub komisjonil tagada kavandatavates õigusaktides paindlikkus, et vältida mis tahes haldus- ja finantskoormust, mis võiks piirata naiste algatusi ettevõtluse valdkonnas;
18. on seisukohal, et tööhõive iseenesest ei ole piisav kaitse äärmise vaesuse vastu ning et eriti tööalase segregatsiooni tulemusel töötab madalalt tasustatud töökohtadel rohkem naisi kui mehi, samas ei paku ka pelk sotsiaalabi tihti mingit kaitset äärmise vaesuse vastu;
21. nõuab otsustusprotsessi kõigil tasanditel vahetu suhtlemise tugevdamist kõige vaesemate naiste ja perekondadega, et töötada nende kogemuste põhjal välja meetmed ja vahendid, mis võimaldaksid tõhusalt võidelda kroonilise vaesuse vastu ning võita sellest tingitud sotsiaalne tõrjutus; kõnealuse partnerluse võimaldamiseks nõuab, et kõik asjaomased institutsioonid kohandaksid avatud koordinatsiooni meetodit ja uue sotsiaalmeetmete kava tegevusraamistikku vastavalt suures vaesuses elavate naiste vajadustele;
22. kutsub liikmesriike võtma uue sotsiaalmeetmete kava rakendamise käigus vastu täiendavaid toetusmeetmeid, eriti töötavate ja ühe vanemaga või paljulapselistesse perekondadesse kuuluvate emade jaoks, luues neile võimalused leida paindliku tööajaga töövorme, et nad saaksid täita oma suurenenud perekohustusi;
23. suhtub austusega kõige vaesemate naiste igapäevasesse võitlusse viletsusega ja tervitab kodanike vabatahtlikke algatusi nende naiste toetuseks, mis moodustavad olulise panuse uue sotsiaalmeetmete kava rakendamisel; tervitab rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide, nagu Caritas Internationalis või ATD Fourth World pikaajalisi algatusi, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele, samuti sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide Euroopa võrgustike tegevust;
24. kutsub uue sotsiaalmeetmete kava rakendamise eest vastutavaid institutsioone üles võtma kõigil otsustustasanditel vastu samasuguse vaesuse määratluse, nagu on Euroopa Parlament võtnud kõikides oma resolutsioonides põhiõiguste austamise kohta Euroopa Liidus: sotsiaalne ebakindlus on ühe või mitme sellise kindlusteguri, eriti töökoha, puudumine, mis võimaldab inimestel ja perekondadel täita oma tööalaseid, perega seotud ja sotsiaalseid kohustusi ning kasutada oma põhiõigusi; sellest tulenev ebakindlus võib olla suurem või väiksem ning selle tagajärjed vähemal või rohkemal määral tõsised ja pöördumatud; sotsiaalne ebakindlus viib suurde vaesusse, kui see puudutab mitmeid eluvaldkondi, muutub püsivaks, raskendab isiku võimalusi täita oma kohustusi ja võita ise tagasi oma õigused;
25. kutsub komisjoni kombineerima uut sotsiaalmeetmete kava teiste algatustega, näiteks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti, Euroopa noortepakti ja Euroopa Perede Liidu algatusega, et ebasoodsas olukorras olevad sotsiaalsed rühmad saaksid kasutada sotsiaalseid hüvesid. | 441377fc-7882-490e-95d3-4413f11ef840 | http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=REPORT&reference=A6-2009-0241&language=ET | nc19_web_2017 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.57"> Taotlemine avatati alates 7. juunist ning taotlusi võetakse vastu kuni eelarve lõppemiseni. Enne taotlemist tuleb läbida eelnõustamine, mille käigus EAS hindab projekti sobivust toetuse tingimustele. Eelnõustamiseks EAS ootab ettevõtjaid kontakti võtma oma kliendihalduriga või kirjutama aadressil EMAIL. | 024c560c-f599-42e8-b385-43fc00893b7b | https://www.narva.ee/ru/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zLYqb6NSJ8rj/content/eas-avas-uue-tootearenduse-toetuse-voo-1?redirect=https%3A%2F%2Fwww.narva.ee%2Fru%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zLYqb6NSJ8rj%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn | nc21_web_2021 |
Magusained vs suhkur. Kumba eelistada ?
Uuringud kinnitavad, et lapsed on järjest enam ülekaalulised. Ülekaalulisust põhjustavad mitmed tegurid, kuid üks nendest on liigne energia. Tarbitakse rohkem, kui suudetakse ära kulutada. Ülekaalulisuse levik on pannud mitmed tarbijad rohkem jälgima pakenditel olevat informatsiooni ning eelistama tooteid, milles on vähem suhkruid. Loe sellest, kuidas saada aru, kui palju on tootes suhkrut siit:
Kuid suhkur on suhkur. Pole vahet, kas tegemist on sahharoosiga ( lisatud valge lauasuhkur), puuviljasuhkrutega ( glükoos, fruktoos ) või laktoosiga (glükoos+ galaktoos). Keemiliselt on neis sisalduvad fruktoosi ja glükoosimolekulid identsed. Seega peaks inimene toitumisel jälgima üldist suhkrute hulka.
Üks võimalus, tarbida ja saada toiduga vähem kaloreid on tarbida suhkrute asemel magusaineid. Mida arvata kunstlike magusainete kasutamisest? Kui sünteetilisi magusaineid ikkagi eelistada, siis tuleks magustajaid kasutada väikestes kogustes, süües samaaegselt mitmekesist toitu. Viimane on vajalik potentsiaalsete kõrvaltoimete ja terviseriskide vähendamiseks/lahjendamiseks. Võimaluse piires on kasulik teha tarbimispause. Kunstlike magusainete ohutu päevane doos ehk ADI (acceptable daily intake) antakse tavaliselt milligrammides kehakaalu ühe kilogrammi kohta. See on kogus, mida võib tarbida päevas kogu eluea jooksul ilma märgatavate terviseriskideta. Mida väiksem on ADI, seda suurema potentsiaalse ohu allikas on see aine.
Farmi uued Skyr joogid sisaldavad sukraloosi ja kaaliumatsesulfaami. Mis need on? | b2bbec78-9a6b-4382-a356-13d36d3d8d8e | http://www.farmi.ee/piima-blogi/suhkur-laktoos-ja-siirup-piimatoodetes/magusained-vs-suhkur-kumba-eelistada | nc19_web_2017 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.31"> "Käes on imeliselt kaunis aeg- kaunis sõna otseses mõttes, sest jõulukaunistused on välja pandud ning omalt poolt aitab kaasa ka ilmataat, ilustades maad valge puhta lumega. See kõik tundub peale pimedat ja porist sügist lausa ime. Kõige suuremad jõuluaja nautijad on loomulikult meie kõige kallimad- lapsed, kes vaatavad suure imestusega tulesid ning uudistavad lund. Jõulud on erilised ka selles mõttes, et siis on terve pere koos. Tänapäeval tekib tihti olukord, kus pere on füüsiliselt koos, kuid pereliikmete mõtted on näiteks hoopis teleka või arvuti juures. Miks mitte sel aastal veeta jõulud üheskoos oma pisiperele raamatuid ette lugedes- tutvustades? Võib vist julgelt väita, et elu ühed kõige õnnelikumad hetked ongi just need, kus näed oma laste silmades sära ja rahulolu ning tunned seda erilist tunnet, mis teid ühte seob. Lastega.ee avas esimesel advendil veebipoe, kus müüb teiste toodete hulgas ka kirjastus Kakaduu raamatuid. Kakaduu on 2009.a. asutatud väike lasteraamatute kirjastus. Eesti noorte autorite toredate piltidega trükitähtedes muinasjutud "Seitse kitsetalle" ja "Kolm põrsakest" on abiks lugemaõppimisel. Armastatud saksa klassikute raamatud , "Oo, kui kaunis on Panama" ja "Kiri tiigrile" sobivad nii mudilasele ettelugemiseks kui koolijütsile, kes oskab juba ise kirjatähti lugeda. Kakaduu kõige uuem raamat on "Täheraamat tillukestele". Antud raamat on lõbusate lausete ja piltidega, mida on väikesel täheõppijal kindlasti huvitav vaadata ja emme ning issi abiga lugema õppida. Osta raamat veebipoest! Mõnusat äraolemist oma kõige kallimate seltsis, Lastega.ee kollektiiv | 0c776ed4-8a72-4f2d-af07-4d2a85626b2d | https://lastega.ee/index.php/et/k2-cat-menu/item/2735-koige-uuem-raamat | nc21_web_2021 |
<p heading="1">Kaks Eesti muuseumi on nomineeritud Euroopa aasta muuseumi auhinnale</p><p heading="0">Tartus asuv Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ja Tallinnas asuv Kalamaja Muuseum on nomineeritud Euroopa aasta muuseumi auhinnale. Aasta muuseumi auhinda annab välja Euroopa Muuseumide Foorum ja võitja kuulutatakse välja maikuus Barcelonas.</p><p heading="0">Selle aja jooksul on spordimuuseum ehitanud ümber muuseumi põhikorrused, avanud püsinäituse "Eesti spordi lugu", avanud ühe hoidlatest ka külastajatele, andnud välja oma veebirakenduse ja avanud esimese ajutise suurnäituse ekstreemspordist.</p><p heading="0">Kalamaja muuseum Autor/allikas: Aron Urb</p><p heading="0">Kalamaja kogukonnamuuseum on loodud üheskoos Kalamaja kandi inimestega. Muuseum sai stardi 2018. aasta kevadel kohalike hulgas korraldatud küsitlusega, millele järgnesid mõttetalgud ja kohtumisõhtud. Kümned endised ja praegused kalamajakad on osalenud püsinäituse valmimisel, annetades esemeid ning jagades oma mälestusi eluolust Kalamaja asumis. Kalamaja muuseum avati 24. septembril 2021.</p> | bf5fb60b-b353-4d86-b39a-cf821db0e518 | https://kultuur.err.ee/1609186255/kaks-eesti-muuseumi-on-nomineeritud-euroopa-aasta-muuseumi-auhinnale | nc23_timestamped |
See hiv teema on minule nagu must huumor. Kui narkomaania on igati keelatud, siis tehke mulle selgeks, miks luuakse neid süstlavahetuse punkte? Mida nende süstaldega siis süstitakse? Kas destilleeritud vett? Ei usu, eks ikka mingit mõnuainet endale sisse torgitakse. Ja kui tuuakse vabanduseks see, et kui vahetuspunkte pole, siis on loodus "puhtam" nendest juba kasutatud ja kõikjal ikkagi vedelevatest instrumentidest. Alles ju teleris näidati jälle nende maas vedelevate süstalde korjandusest. Kui ikka see narkomaania on igati keelatud, siis pole ju nendele neid süstlaid ka tarvis. Mis abi siis selline asi inimese tervisele annab?
Tahaksin veel lisada, et kuupäevaliselt on see artikkel siin ajalehes juba kirjas olnud 11. oktoobril 2017, 17:48. Las ta siis vähemalt tänase päeva edasi olla. Ärge pange uuesti arhiivi.
Riigi poolt soositud naromaanide juurdetulek. Riigametis istuvad narkopuru sissetoojad ongi narkomafia liidrid. Narkomaania on parim sissetulekuallikas ja narkomaanid, kes kindla järjepidevusega sisse toovad on riigi prioriteet.
selleasemel, et tegeleda probleemsete isikutega, tegeletakse ainult tagajärgedega... narkomaanid tuleks hoopis kinni panna ja sundravile saata, mitte tagauksest jälle tänavale lasta. tasuta süstlate jagamine on ju nagu jagaks tulirelvasid, kuid ainult padruneid ei annaks, need tuleb ise kusagilt põrandaalt hankida. | cbf84bbf-8eb1-4853-a866-7c1dd0746d3c | https://www.ohtuleht.ee/833334/kommentaarid | nc19_web_2019 |
Kauneid Jõulupühi ja rõõmurikast uut aastat kõikidele netiemmedele soovivad Netiemme.ee toimetus ja Nikon! | 3c726bc6-f237-4680-9cfa-02782c58fd40 | http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=4134%26noh=1 | nc19_web_2019 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.68"> 29.06-01.07.2015 toimus Haapsalus Eesti Tööõpetajate Seltsi ja Eesti Käsitööõpetajate Seltsi ühine suvekursus. "Loovus ja disain tehnoloogiavaldkonnas" Nahatööde töötoas valmisid õp Villu Baumanni juhendamisel eelajaloolised loomad, linnud, kalad. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.42"> Maal majapidamises võib vedeleda kuuris või kuskil väljas mõni vana tünn (ka põhjata), millele võib anda uue otstarbe. Tünn on dekoratiivseks istutuskohaks lilledele. Esiteks korrasta tünn. Vitsad, mis on tavaliselt alla vajunud, tõsta õigele kohale ja kinnita puidukruvidega(puuri vitsa avad), või pane kandma väljaulatavatele kruvidele, muidu võivad tünnilauad kokku kukkuda. Mis teha, tünn on ju sügav? Siis tuleb ehitada uus põhi umbes 15 cm ülaservast. Ketta saad välja saagida OSB plaadist, mis on niiskuskindel. Põhja puuri mõningad avad, kust liigne kastmisvesi läbi tilgub. Ketas pane toetuma vähemalt kolmele võrdsete vahedega tünni siseküljele kruvitud puitklotsile. Leida võib ka ootamatu lahenduse. Kandvaks laeks võib sobida vana jalgratta velg, mis kinnita kruvidega tünni siseküljele ja kata kilega. Kile ülaserv kinnita klambripüstoliga, torka sisse mõningad avad. Tünni sise- ja välispind viimistle Pinotexiga. Istuta lilled ja kujunda meeldiv istumiskoht aias. <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.64"> Lillekäru "esivanemaks" on aastakümneid tagasi praktiliseks otstarbeks ehitatud käru. Pärast "tegevteenistust" oma pensioniea veetis käru igasuguse ilmaga aias kivile toetudes, suvel õitsvat lillekasti kandes. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.41"> Uus käru on lihtne ehitada laiast lauast, sobib ka OSB-plaat. Joonistame lauale kaks identset külge ja kaks vahetükki. Küljetüki pikkus on 150cm, laius 35cm. Tagumine vahetükk pealt 50cm, esimene 40cm, alt on mõlemad 10cm kitsamad. Loomulikult võid mõõte muuta, käru ei pruugi olla ka nii sügav. Käru ei vaja põhja, selle asemele kinnita vajalikku kõrgusesse lillekasti toetav laud. Lõika tikksaega detailid välja ja kruvime puidukruvidega kokku, lihvime servad ja viimistleme pinotexiga. Vanalt kärult on pärit "doonorelundina" ratas ja kinnitusrauad. Metallratta võib aga asendada puitkettaga ja võlli puidust ümarpulgaga, mille pista läbi käru ninasse puuritud avade. Kui lauad on kitsad, siis kasuta käru kasti sisenurkadades 3x3cm prusse. Toimi järgnevalt. Alusta käru külgedest. Aseta töölauale õigesse asendisse prussid ja kruvi kinni küljelauad, joonista markeriga külgvaate ja sae tikksaega välja. Kui kaks külge valmis, siis ühenda vahelaudadega. Eemaldatava kasti lillede istutamiseks löö kokku lauajuppidest või kasuta sobivate mõõtudega plastkasti. | 92ec4e55-1f22-4127-85db-c0781195974f | https://villub.wordpress.com/tag/tee-ise/page/5/ | nc21_web_2021 |
Teistkordne Üldkoosolek toimub 07.01.2019
Seoses ELL üldkoosoleku kvoorumi mitte täitumisega 15. detsember 2018, kutsub ELL juhatus kokku teistkordse üldkoosoleku 07.01.2019 kell 12.00 No Work Surfipoes, aadressil Gonsiori 33, Tallinn. Teistkordsel koosolekul kinnitatakse üldkoosoleku päevakava ja hääletuse tulemused
15 detsember 2019 üldkoosoleku päevaka ja koosoleku protokoll | 0328dc77-fe3d-4dfc-bc28-c12115917384 | http://lohesurf.ee/?p=5425 | nc21_web_2021 |
Saksamaa konstitutsioonikohtu otsusest, mis puudutab staadioni ehitamise keelamist eraettevõtja seisukohalt ja kohtuotsuse kriitika. Vaata ka lk. 930-935 | d3d56dde-fa57-4274-912c-db06369f3aae | https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/Xd%3A%28mobiilside%29+or+d%3A%28ettev{u00f5}tted%29+or+d%3A%28maaomand%29+or+d%3A%28ostmine%29&searchscope=1&SORT=D/Xd%3A%28mobiilside%29+or+d%3A%28ettev{u00f5}tted%29+or+d%3A%28maaomand%29+or+d%3A%28ostmine%29&searchscope=1&SORT=D&SUBKEY=d%3A(mobiilside)+or+ | nc19_web_2019 |